Kiri: Eestlased ja soomlased on samal kaardil ja ühes paadis

Pentti Kangasluoma
, Lapua ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome lipp.
Soome lipp. Foto: Internet

Saksa luuletaja Bertolt Brecht pöördus tagasi oma koju, rusudeks muudetud Saksamaale. Ta kirjutas järgnevad luuleread: "Meie taga on mägede vaevad, meie ees on tasandiku vaev."


Eestlased on üle elanud okupatsiooniaja, on Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Enam ei ole Nõukogude Liitu, seega ei ole Soomel temaga enam sõprus-, koostöö- ja abistamislepingut. Soome on Euroopa Liidu liige ja plaanib NATOga liitumist.



Kas "tasandiku vaevade" hulka kuulub see, et eestlased ja soomlased on hakanud teineteise kallal näägutama? Meil on siiski ühine saatus, oleme samas paadis. Ja samal kaardil.



Meie ainus tugevus on omavaheline solidaarsus ja koostöö. Soome pidas Talvesõda, Jätkusõda - pääses imekombel okupatsioonist. Eesti jäi kahe suurriigi järada.



1989. aasta juulis käisin esimest korda Rakveres. Jumal hoidku, sellest on peagi möödas 20 aastat. Täna hakkasin kokku panema uut reisiseltskonda, kes tuleb Rakvere linna päevadele juuni algul.



President Martti Ahtisaari sai 2008. aasta detsembris Nobeli rahupreemia. Kui tema lepitab keerulise konflikti osapooli, on tal kombeks küsida: mis on antud olukorras positiivset?



Põhja-Lätis liikudes olen mõelnud ja kuulnud oma reisikaaslasi rääkimas, et need inimesed meenutavad eestlasi. Laevades olen vaadanud-kuulanud rühmakäitumist. Meil on väga sarnane kehakeel.



Kui näete purjus soomlast Tallinnas tuigerdamas, siis teate, et kõik soomlased ei käitu samal kombel.



Soomlased loevad kri­mi­uudiseid, kus on juttu eestlastest. Kui oleme tugevad, siis tuletame meelde oma usinaid ja häid eesti sõpru.



20 aasta jooksul on vahetunud Rakvere linna juhtkond, kuid ametnikud on igas olukorras tegutsenud ausalt. Seepärast on siia ikka tore tulla.



Mihkel Juhkamiga kohtusin juba 1989. aastal, ta oli ilmselt just hakanud habet ajama. Olen tema abi vajanud paljudel kordadel.



Našistide katse Helsingis häirida Sofi Oksaneni ja Imbi Paju raamatu "Kõige taga oli hirm" ("Kaiken takana oli pelko") meediatutvustust ebaõnnestus täielikult.



Tühipaljad vene keelt kõnelevad mehed lippudega ei ärata usaldust.



Nad "aitasid" suuresti kaasa raamatu reklaamile. Tähelepanuväärse raamatu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles