Juhtkiri: Enne eriala valikut pea aru

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui noor inimene edasiõppimisplaane peab, teeb ta seda enamasti oma huvidest lähtudes. Või on argumendiks eriala perspektiivikus ehk see, kas valitud alal on ka tulevikus võimalik tasuvat tööd leida.

Sageli ei tea koolilõpetaja oma tahtmisi, ei hooma, mida koolides õpetatavad erialad pakuvad või mida kõlava nimega ametid endast kujutavad. Siis on mõistlik aega võtta, õppimisvõimalusi uurida või minna hoopis pooleks aastaks-aastaks võõrsile vabatahtlikuks, et endas selgusele jõuda, enne kui mingi eriala omandamisse sukelduda.

Praeguses keerulisena tunduvas riigi majandusolukorras on raske prognoosida, millisel ametil mõne aasta pärast perspektiivi on.

Samas oleks võimalik ministeeriumidel koostada kvaliteetsemaid prognoose, et rahastatud saaksid need koolid ja erialad, mille lõpetajate järele on enim vajadust.

Viimasest Arterist võib uurida perspektiivsemate eluvaldkondade ja õppealade analüüsi. Selle kohaselt on enam perspektiivi keskkonnakaitsel, tootmisel ja töötlemisel, sotsiaalteenustel, langustendentsi näitavad õigus, ärindus ja haldus.

Tõsi, ainult prognooside tabelites näpuga rida ajada ei saa. Kui eriala on ikka vastumeelne, ei tasu seda õppida.

Usin inimene, kel aega ja raha ja huvi, võib õppida mitut teadust, kuid kahjuks on see võimalus väga vähestel. On ka meie tööjõupoliitikas võlusõnaks "ümberõpe", mis tähendab, et riigi kulu ja kirjadega omandavad oma tööst ilma jäänud inimesed uusi teadmisi ja oskusi, iseasi, kui suur on nende hulk, kes uuel erialal tööd leiavad.

Elukestev õpe on vajalik, on väärtus omaette, kui inimesel on tahtmist uusi asju teada saada, end harida, töö kõrvalt kursuseid võtta või end iseseisvalt õpikutest läbi närida.

Teine asi on õppimine õppimise pärast - õpi ükskõik mida, kui aga valitud ametit pidada ei taha, siis oled mingil ajal ikkagi töötu. Ole sa insener või ehitaja.