Piibe maantee muutub põnevaks

Teeolud on stabiilsed ja lähitundidel ei muutu. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvet Mägi

Piibe maantee kujuneb emotsioonide teeks, kus igal kilomeetril üllatab sõitjat miski, olemas on puhke- ja piknikukohad ning kõikjal suunavad huviväärsuste juurde viidad.

Piibe maanteed teatakse rohkemgi vana Tallinna-Tartu maanteena, mis aja jooksul on muutunud teisejärguliseks.

Turismiobjektid selle ääres on aga säilinud: kogu ulatuses jääb teele mõisaid, kirikuid, samuti kümneid kultuuriloolisi objekte ning muinaslinnuseidki.

Ajalooline Piibe maantee kulgeb läbi Harju-, Järva-, Lääne-Viru, Jõgeva- ja Tartumaa ning ühendab 15 omavalitsust (Tartu, Tabivere, Palamuse, Jõgeva, Rakke, Koeru, Järva-Jaani, Albu, Ambla, Tapa, Aegviidu, Anija ja Jõelähtme vald ning Tartu ja Jõgeva linn).

“Paljudele valdadele on see ainsaks teeks, mille kaudu peetakse sidet ülejäänud maailmaga. Järelikult selle kvaliteet ja hooldus, ka avalikkuse teavitamine teetrassil paiknevatest loodusressurssidest, ajaloo- ja kultuuriobjektidest, aga samuti kohalike inimeste aktiivsusest on tähtsad turismi ja muu ettevõtluse arendamiseks. Seda teed tuleb võtta kui tervikut,” rääkis septembris Jäneda muuseumi ja Sääsküla huviklubi eestvõttel asutatud MTÜ Piibe Maantee Arendus juhatuse liige Arlet Palmiste.

Palmiste selgitas, et ühingu üks eesmärkidest on infrastruktuuri ehitamine ning arendamine. “Tulevikus peaks Piibe maanteest saama emotsioonide tee, kus igal kilomeetril üllatab liiklejat miski ning seal paiknevad puhke- ja piknikukohad, pakutakse kvaliteetseid teenuseid,” kõneles Arlet Palmiste.

Tema hinnangul peaks olema viidamajandus korrastatum ning turistile abiks korralikud kaardid. Vajalik on ka koduleht, mille vahendusel saab külastaja või puhkaja kokku panna oma reisipaketi ja tellida teejuhi.

Mittetulundusühinguga oodatakse liituma kõiki omavalitsusi, mille territooriumi Piibe maantee läbib. “Augustis korraldasime ümarlaua ja saime positiivset tagasisidet ning tunde, et taolist ühendust on vaja,” märkis Palmiste, kes esindab ühingus Sääsküla huviklubi ning on ühtlasi Järva-Jaani valla arendusnõunik. Ta lisas, et kuna liitumine tähendab valdadele-linnadele ka kohustusi, sealhulgas rahalisi, vajavad nad otsustamiseks aega.

Tapa vallavanem Alari Kirt ütles, et volikogu arutab teemat oktoobris peetaval koosolekul, kuhu on Piibe maanteega seonduvat oodatud tutvustama Arlet Palmiste.

“Mina arvan, et Piibe maantee arendamine ja tutvustamine ning turismialane koostöö on oluline, see tuleks kasuks Jänedale kui meie tähtsaimale puhkekohale ning aitaks seda paremini tutvustada ja propageerida,” sõnas Kirt.

Rakke vallavanem Andrus Blok oli sama meelt: mittetulundusühinguga oleks mõistlik liituda. “Eestvedajad on entusiastlikud ning on lootust, et tegevus läheb käima. Koostöö, mis aitab teed atraktiivsemaks muuta, propageerida ka külamaju ja toidlustuskohti, on igati teretulnud,” tunnustas vallavanem.

Blok arvas, et Rakke valla jaoks on Piibe maanteel eriline tähtsus, sest vallas on ju isegi Piibe-nimeline küla ja tõenäoliselt on tee saanud nime Piibe mõisa järgi. Rakke volikogu arutas Piibe maanteega seonduvat septembris ning võimalik, et liitumisotsus tehakse järgmisel istungil.

2001. aastal kandis Piibe maantee suvetee tiitlit – eesmärk oli tõsta esile maanteed ümbritsev haruldane loodus, aja- ja kultuuriloolised väärtused ning pöörata üldsuse tähelepanu mitmekesistele puhkuse veetmise võimalustele ja rikkale suveürituste programmile. Toona kirjutasid koostöödeklaratsioonile, mis nägi ette Piibe maantee ühist arendamist, alla kõik 15 omavalitsust, mida tee läbib.

Ühistegevus seiskus 2003. aastal. “Üht-teist ikkagi tehti ja anti välja ka Piibe maanteed tutvustav kaart,” nimetas Arlet Palmiste ja lisas, et ehk ei olnud toona ühiseks arendustegevuseks veel päris õige aeg. Palmiste sõnul kasutab ta Piibe maanteed liiklemiseks tihti, selle olukord on aastatega paranenud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles