Röövpüüdjad kiusavad Karepa vähke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toomas Ojang ja Andrus Uueni (punases jopes) korjasid Selja jõe suudme lähedalt tuhandeid vähimaime ja ka suuremaid vähke, kes suurte vannidega puhtamasse vette uuele elule viidi.
Toomas Ojang ja Andrus Uueni (punases jopes) korjasid Selja jõe suudme lähedalt tuhandeid vähimaime ja ka suuremaid vähke, kes suurte vannidega puhtamasse vette uuele elule viidi. Foto: Arvet Mägi

Karepa kalurid leidsid nädala alguses Selja jõe suudme juurest rannast tuhandeid uimaseid vähke, kes kokku kogutakse ja meeste hinnangul mürgitatud jõest minema viiakse. Sama jama juhtus ka eelmisel sügisel.

Eile pärastlõunal käis Selja jõe suudmes kibekiire rannal uimer­davate vähimaimude kogumine, Karepa rannakaluri Fred Kaasiku sõnul viiakse need teise kohta, kus puhtam vesi.

Kaasiku hinnangul on vähkidega juhtunu lõhe röövpüügi tagajärg. “15. oktoobril algas Selja jõel keeluaeg, 14. kuupäeva õhtul oli jõeäär paksult autosid täis, et veel viimast võtta,” kõneles ta.

Kaasik lisas, et kui kudema tõttav lõhe landi otsa jääda ei taha, võtavad kalamehed saagi vägisi.

“Valatakse kusagil Sagritsa maja juures paar kanistrit ammooniumnitraati jõkke, kalad jäävad uimaseks ja kitsamas kohas enne suuet võetakse need lihtsalt kahvaga välja,” kirjeldas ta röövpüüdjate tegevust.

Lisaks kaladele uimastab ammooniumnitraat ka vähid, kuid analüüsides ei jäta see Kaasiku sõnul mingeid jälgi.

“Rakvere firmades juba teatakse, mismoodi sügisel kala püütakse ja nemad sellist kala ega marja ei taha, aga Tallinnas või Lõuna-Eestis ostetakse see röövpüüdjatelt hea meelega ära,” teadis Fred Kaasik.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on Selja jões vähkidega juhtunu suhtes algatatud järelevalvemenetlus. Kuhu see viib, ei oska keegi öelda. Uimased vähid ukerdasid Karepa rannas ka eelmise aasta novembris, kuid siis põhjusteni ei jõutudki, laboratooriumis tuvastati vaid, et tegemist ei olnud vähikatkuga.

“Analüüsid on võetud, aga tulemuste saamine võtab muidugi aega. Seega vastust vähkide jõesuudmesse kogunemisele praegu ei ole,” ütles Leili Tuul.

“Me ei tea, kas tegemist on loodusliku faktoriga või inimtegevusest tingitud mõjudega. Konsulteerime ka kalateadlastega ja teeme koostööd keskkonnaameti spetsialistidega,” lisas ta ja ütles, et analüüsitulemuste saabumiseni ei saa midagi kindlat väita.

Rannakalureid nörritab aga, et keskkonnaministeerium jagab üldse lube Selja jõest lõhet püüda, sest kehtiva kalapüügieeskirja kohaselt on Selja jões kalapüük suudmest kuni Arkna sillani keelatud.

“Ajutisi lube aga antakse, mehed tulevad jõe äärde, maksavad mobiiliga oma seitse

eu­rot ära ja püüavad,” rääkis Fred Kaasik. Mehe hinnangul siirdub Selja jõkke kudema igal aastal kuni 20 tonni lõhet.

“Tänavu on sellest arvestuslikult umbes 15 tonni välja püütud,” lausus Kaasik nukralt. See aga tähendab, et nendel kaladel jääb kudemata ning uus põlvkond lõhet peale ei kasva.

“Meri on kalast tühi,” nentis Fred Kaasik. Kaluritel on aga vaja end kuidagi elatada ning nii tegid rannakalurid pöördumise keskkonnaministrile, milles palutakse kaaluda ajutiste lõhepüügilubade väljastamise peatamist Selja jõel.

Leili Tuule sõnul väljastatakse analoogseid ühepäevaseid ajutisi lõhe ja meriforelli püügilubasid ka Purtse, Pirita, Vääna ja Valgejõele.

Eile pärastlõunal läksid keskkonnainspektorid keskkonnainspektsiooni Lääne-Viru büroo juhataja Marit Seene sõnul uuesti Karepale, et olukorrale taas pilk peale heita. Seene ütles, et inspektorid peavad andma hinnangu ka vähkide ümberasustamisele teise veekogusse kalameeste poolt.

Tagasi üles