Kalle Karron: noored, kohalik kõrgharidus ja Rakvere tugevused

Kalle Karron. Foto: Erakogu

Möödunud kolmapäeval võtsid ärksa meelega Rakvere kodanikud arutleda ühise kodulinna parema tuleviku teemadel, keskendudes noorte Rakverest lahkumise problemaatikale. Ja kuigi noorte osavõtt debatist jäi pehmelt öeldes tagasihoidlikuks, said muud kohalolijad oma muret noorte pärast väljendada. Minu välislähetus ei võimaldanud mul Rakvere teatrikohvikus viibida, kuid meedia vahendusel olen saanud end teemaga kursis hoida.

Arvamusi on mõistagi palju, debatil öeldud ja järelkajana meedias avaldatud. Kirjutan ajendatuna kolledži vilistlase ning Rakvere endise abilinnapea Marko Tormi arvamusavaldusest (“Mõtteid debatilt: Rakvere – noortega või noorteta?”, Virumaa Teataja 12.10.2012), kus ta toob välja peamised noorte lahkumisega seotud probleemid Rakveres. Peatun kahel teemal: kvaliteetsel kõrgharidusel ja ettevõtlusel, kuna olen vastutav nii kolledžis toimuva kui ettevõtluse turgutamiseks rajatava Targa Maja kompetentsikeskuse arendamise eest.

Kahetsusväärselt on Marko Tormi kirjutis kõrgharidust ja Targa Maja arendust puudutavas ignorantne, populaarsust ihkavalt vaid vigade otsimisele keskenduv. Ei oska hinnata, kas on see teadmatus või mitteteadatahtmine. Võimalikud lahendused jätab kirjutise autor pakkumata, kuigi endise kõrge linnaametnikuna on tal olnud võimalus nii tööhõivet kui haridust puudutavas kaasa rääkida ning oma ettepanekuid otse kolledžile ja Targale Majale jagada.

Esmalt kõrgharidusest. Tõepoolest, konkurents õppijale on siinkandis tihe. Meie maakond on üks väheseid, kus kõrgharidust saab omandada kolmes õppeasutuses: avalik-õigusliku ülikooli kolledžis, riigi rakenduskõrgkoolis ning erakõrgkoolis. Õppidasoovija jaoks on võimaluste paljusus mõistagi hea, samas konkureerivad kõrgkoolid ikkagi omavahel piirkonna ärksamatele noortele ning elukestvatele õppijatele. Isegi siis, kui erialad erinevad.

Kolledž on oma õppekavaarendust suunanud eesmärgiga vältida erialade dubleerimist, näiteks on sotsiaaltöö õppekava asendatud sotsiaalpedagoogika bakalau­reuseõppega. Eristumisena võib välja tuua ka magistriõppe – seda teised piirkonnas pakkuda ei saa. Otstarbekuse printsiibist lähtudes oleme minevikus pidanud läbirääkimisi ka institutsioonide ühendamise teemal, kuid seni oleme piirdunud organisatsioonidevahelise koostööga.

Loomulikult seisame ka meie vas­tamisi demograafiakõverast tin­gitud probleemidega, tudengeid võiks olla rohkem. Kuid paindlikult õppekavu arendades ning ema­ülikooli toel liigume kindlalt oma kursil. Meil on ankurõppekava, kolledži algusaegadest käivitunud alushariduse pedagoogika, mil­lel lõpetajaid juba 576 ning ­uute õppidasoovijate vahel jätkuvalt konkurss. Õppijaid tuleb Virust ja Võrust, mujaltki. Kolledži loo­misest alates pakume tasemeõpet sotsiaalteaduste suunal – sotsiaaltöös, sotsiaalpedagoogikas ning rakenduslikus sotsiaaltöös magistritasemel. Lisaks riigiteadused. Jah, õppekavad toetavad pigem avalikku sektorit, kuid see ongi meie nišš. Samas selle aasta sügisest käivitunud uus haldus- ja äri­korralduse õppekava keskkonnakorralduse lisamooduliga võimaldab nii õppe kui uuringute poolelt tungida ka piirkondliku ma­jandusarengu problemaatikasse.

Väitega, et kolledžil on vähe õppekavu ja vaatamata sellele, et need on olulised, ei paku need majandusele lisaväärtust, olen osaliselt nõus. Samas, vaadates Rakveret kui atraktiivset elu- ja töökeskkonda, on pädevate lasteaiaõpetajate olemasolu olulise tähtsusega. Viime ju enne tööleminekut oma lapsed terveks päevaks lasteaeda ning usaldame nende arendamise lasteaiaõpetajatele.

Tahame, et meie lapsed oleksid turvaliselt hoitud ja koolivalmidust silmas pidades õpetatud. Noorte tulevikust rääkides tuleb elukeskkonna teema kohe selle järel, mil töökohaga seonduv on lahendatud. Lasteaed ja kool on siinkohal esmased, alles seejärel tulevad kunstiring ja muud vaba aja tegevused.

Marko Torm teab, et Rakvere tõsiseltvõetav kõrgharidus on surnud, saanuna tabamuse Targa Maja projekti poolt lendu lastud kõrgtehnoloogilisest imekuulist. Mõistmatu väide endiselt abilinnapealt. Kas piirkonna kõrgkoolid kukkusid kvaliteedis ja millistel põhjustel? Pigem tuleb kõrgharidust siia juurde, kuna Targa Maja keskusega on ametlikult liitunud lisaks Tallinna ülikoolile ka Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool, mõlemad valmis osa oma teadus-arenduspotentsiaalist Rakverre tooma. Või on vilistlane hakanud kahtlema oma kolledžis läbitud riigiteaduste õppekava tõsiseltvõetavuses? Loodetavasti siiski mitte.

Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele. Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas, kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine. Tänaseks on keskusel 40 lepingulist partnerit, kel huvi keskuse tegemistes kaasa lüüa. Nende hulgas on ülikoolid, ettevõtted Lääne-Virumaalt, Tallinnast ja piiri tagant.

Arendus on aeganõudev, kuid kõik liigub ajagraafikus: testkeskkonna projekteerimine käib ning lähiajal käivitatakse esimene partnerettevõtete vaheline arendusprojekt, mis aitab lisandväärtust luua muu hulgas ka Rakvere piirkonna ettevõtetele. Hoone valmib 2014. aasta lõpus. Lisaks Targa Maja lahendusi pakkuvatele ettevõtetele on keskuse tegemistesse kaasatud arhitektid, haldusfirmad, ehitusmaterjalide tootjad jt.

Keskuse eesmärk on toetada ettevõtteid nende arengutes, tuua piirkonna tööjõumahukasse ja madalapalgalisse ettevõtlusse kõrgelttasustatavaid töökohti. Plaanis on ka uue kõrghariduse õppekava väljaarendamine ning mitmed ­uuringu- ja tootearendusprojektid, samuti koolitused ning konverentsid, mis kõik ettevõtete hüvanguks.

Piirkonna atraktiivsust saab tõsta üksnes ettevõtluskeskkonna parandamise ning uute (kõrgepalgaliste) töökohtade loomise läbi. Kui tööd ei ole, minnakse selle järele mujale.

Küsimustele, millised on Rakvere tugevused noorte arvates ja mis neid motiveerib, saab adekvaatseid vastuseid vaid noortelt endilt. Küsimegi siis neilt! Ja küsimusi kolledži kvaliteedi ning Targa Maja imevidinate kohta saab esitada mulle. Otse. Marko ja teisedki teavad, kust mind leida.