Valla tulubaasi vähenemise tõttu võttis Väike-Maarja volikogu reedel vastu esimese lisaeelarve, mis küttis kirgi.
Väike-Maarja esimene lisaeelarve küttis kirgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja vallavolikogu liige Sven Kesler rääkis, et lisaeelarve vastuvõtmise istungil ei andnud vallavolikogu esimees Hans Kruusamägi võimalust esitada eelarve kohta küsimusi.
"See pole kooskõlas demokraatia heade tavadega," lisas vallavolikogus opositsioonis olev Kesler.
Väike-Maarja vallavolikogu esimees Hans Kruusamägi selgitas, et vallavolikogu istungil tehti kaks ettepanekut: panna lisaeelarve kohe hääletusele ilma uue aruteluta või alustada veel kord selle arutelu.
"Hääletusel läks läbi esimene ettepanek," nentis Kruusamägi.
Vallavolikogu esimees rääkis, et vallavalitsuses oli esimese lisaeelarve koostamine töös olnud mitu kuud ja läbinud kõik volikogu komisjonid.
Lisaeelarve koostamisest informeeriti valla asutusi ja ettevõtteid. "Kuna kärped olid mahukad, siis lisaeelarve uuesti läbiarutamine oleks olnud lihtsalt aja raiskamine. Sellega olid kõik volikogu liikmed niigi kursis," kommenteeris Kruusamägi.
Esimese lisaeelarvega kärbiti eelarvest ligi 8,6 miljonit krooni.
Väike-Maarja valla avaliku teabe ja spordiosakonna juhataja Ilve Tobreluts kommenteeris, et tulubaasi vähenemise põhjustasid esmajoones riigieelarveliste eraldiste kärped, aga samuti tulumaksueraldise protsendi langetamine 11,93-lt 11,4-le, mis tähendab tulumaksu laekumise vähenemist mulluse aasta baasil 1,2 miljonit krooni.
Arvestades üldist majanduslangust ning viimase aja pessimistlikke prognoose, vähendati tulumaksu oodatavat laekumist kokku 4,1 miljoni krooni võrra. 2008. aastaga võrreldes on tulumaksu vähemlaekumist kavandatud 14,19 protsenti.
Jaanuarikuus vastu võetud 2009. aasta eelarvega võrreldes kärbiti kulusid kokku 9,78 protsenti. Lisaks vähenenud teedeinvesteeringutele jääb paigaldamata ka Simuna spordihoone uus põrandakate.
"Suurim kokkuhoid on tegevuskulude vähendamisest - ligi 6 miljonit krooni," ütles Tobreluts. Olulise kokkuhoiuvõimaluse on andnud kütusehindade alanemine, kokku ligi miljon krooni.
"Tuntavalt on vähenenud võimaluste tõttu kahandatud summasid vaba aja ürituste ja sporditegevuse toetuseks," lisas Tobreluts.