Jää hakkab liikuma: pilgud pöördusid jõe murele

Mullu veebruaris tungis jõgi üle kallaste, vesi ohustas mitut elumaja. Probleemi lahendamiseks tuli jääd õhkida. Foto: Meelis Meilbaum

Kunda jõesäng tuleb mahakukkunud puudest ja võsast puhastada, et vähendada talvist üleujutuste ohtu, ning parandada valmisolekut juba tekkinud olukordade lahendamiseks.

Reedel arutlesid Kunda linna, päästeameti, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni esin­dajad Kunda jõe üleujutuste põhjuste ning nendega tegelemise võimaluste üle.

Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudis valminud eksperdihinnangus rõhutati jõesängi puhastamise vajadust.

TTÜ mäeinstituudi vanemteadur Ülo Sõstra tõi oma hinnangus välja, et voolu takistavad jões olevad kivid ja rondid ning õhuke veekiht ei suuda talvel jääd üles tõsta.

Samuti märgitakse hinnangus, et Lontova silla juures asuva suvekohviku ja seiklusraja juures, kust probleemid alguse saanud, on jõevool küll kiire, kuid seal on jõesängi vähendatud tugipostidega.

“Dokumendis on välja toodud, et jõgi tuleb puhastada, võib-olla ka süvendada, ehk see aitab,” arutles Kunda linnapea Riina Sooäär.

Keskkonnaameti Ida regiooni veespetsialist Kristi Pobbul ütles, et vette langenud puude koristamine on igati teretulnud. “Seda ütlesime ka 11. septembri koosolekul välja, kus hinnangut tutvustati.” Küll aga nentis Kristi Pobbul, et jõesängi süvendamine ei ole võimalik. “Kuna Kunda jõe puhul on tegemist lõheliste kudemiskohaga, siis looduskaitseseadus jõesängi süvendamist ei luba,” selgitas ta.

Kõne alla võib tulla üksikute kivide eemaldamine, kuid see tuleb keskkonnaametiga enne läbi rääkida ning kooskõlastada, sest kalade varjekohad peaksid alles jääma.

Riina Sooääre sõnul praegu jõesängi puhastamist ette ei ole võetud, küll on seda oma territooriumil teinud majaomanikud, kelle kinnistuid üleujutus ohustab.

Mõistlikuks peeti, et Kunda linnavalitsus korraldaks talgud puude ja võsa koristamiseks veel sellel aastal.

Ühe põhjusena, miks jõgi talviti üle ajab, toodi ka pidevat inimmõju suurenemist.

Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv nimetas, et vee kompensatsiooniala on kindlasti vähendanud linna poolt ehitatud suletud prügila nõrgvee puhastussüsteem biotiikide näol.

“Sadama tänava majad on kunagi ehitatud jõeluhale ehk liigniiskele alale, millele viitab kuivenduskraavide süsteem,” ütles Koitjärv.

Probleemina toodi välja, et talviti on hakanud kuivenduskraavid tööle vastupidiselt nende eesmärgile. “Talvel voolas suur osa vett majade juurde kuivenduskraave pidi, kuigi tegelikult peaksid kraavid seda just ära juhtima,” märkis Koitjärv.

Ida päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo juhataja Maido Nõlvak leidis, et tuleks tegeleda küsimusega, kuidas teha nii, et kui vaja, juhiksid kraavid vett ära.

Teet Koitjärv tõstatas ka teema, et talvised probleemid ei ole tekkinud viimastel aastatel, vaid üleujutusi on varemgi olnud.

Kunda linnavolikogu esimees Arvo Vainlo tõdes, et Kunda jõe veetase on tõusnud tõesti ka varem, kuid viimastel aastatel on probleemid sagenenud. Pealegi ei uputanud vanasti majade, vaid maantee poole.

Riina Sooääre sõnul ta ei mäleta, et majade juures oleks vesi sellisel määral tõusnud kui mullu talvel.

“Kogu aeg on olnud probleem jõega ühe maja juures, kus asuvad suvekohvik ning seikluspark, kuid allpool asuvate elamutega on see täiesti uus asi,” lisas ta.

Talviseks probleemiks on tekkivad jäävallid. Voolu aeglustuskohta tuleb pidevalt jääpakke peale, mis jäävad okstesse ja puudesse kinni. Vesi ei mahu enam jääkatte alt läbi ja tungib seetõttu jääkatte peale ning üle kallaste.

Vesi läheb ära, kui on väga kõva vool. Aga kui vool aeglustub ning hakkavad korjuma need jäätükid, siis see hakkabki veetaset järk-järgult ülespoole tõstma.

Maido Nõlvak tõi välja, et oluline oleks ummistus õigel ajal likvideerida, mitte oodata seni, kuni olukord kujuneb kriitiliseks.

Kunda linnapea Riina Sooäär ja heakorranõunik Sirje Liiskmaa leidsid, et jääd ei saa lõhkuda siis, kui seda veel ei ole.

Jää koguneb külmade ilmadega suhteliselt kiiresti ning ka üleujutus tekib äkki.

Arutelu käigus jõuti järeldusele, et veetase ei tõuse kriitiliseks siiski päris päevapealt, kuid kõik oleneb ikkagi ilmast ja temperatuurist.

“Oluline on kohalike informeerimine, et nad annaksid linnavalitsusele teada, kui esimene jää tekib, algrakukest on lihtsam likvideerida,” soovitas Maido Nõlvak.

Kõik osapooled pidasid oluliseks info liikumist, et elanikelt jõuaks teave linnavalitsusse ning omakorda teavitataks valmisoleku vajadusest päästeametit. Samuti on oluline kaardistada kõik ressursid ja tehnika – labidatest rasketehnikani. Tõdeti, et üleujutuste ohtu saab küll vähendada, aga neid päris ära hoida ei ole võimalik ka tulevikus.

Riina Sooäär rääkis, et seni on üritanud linn ise kõigepealt masinaid jääd lõhkuma organiseerida.

“Me ei ole ka igal aastal päästeametisse pöördunud. Ühel aastal tuligi juba päästeamet kohale, kõik seisid silla peal ja mõtlesid, kas lõhkame jääd või ei lõhka. Järsku oli mingi moment, vesi hakkas ise liikuma, ei olnudki vaja sekkuda,” meenutas Sooäär.

Maido Nõlvak kiitis Kunda linnavalitsust, et kohapealne kriisikomisjon on tegutsenud hästi.

“Kriisi reguleerimise põhimõte ju see ongi, et niikaua kui omavalitsus omal jõul hakkama saab, on väga hästi. Kui tal on ressursi või juhtimise mõttes abi vaja, siis palub päästeametilt,” ütles Nõlvak.

Viimati olid inimesed Kunda jõe üleujutusega hädas tänavu veebruaris. Siis oli jõevee ohjamisega tükk tegemist nii päästjatel, sõduritel kui kopameestel.