/nginx/o/2009/04/03/158355t1hcf4b.jpg)
Eelmisel nädalal arutasid metsa- ja puidutööstusega seotud organisatsioonide esindajad Rakveres metsa- ja puidutööstuse piirkondlikku rolli uue majandustõusu ettevalmistamisel ning otsisid võimalusi koostööks kohalike omavalitsustega.
Et Eesti mets ei läheks metsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
26. märtsil toimunud Virumaa kontaktpäevale tuli kohale ligi 40 metsa- ja puidutööstuse, metsaühistute ja omavalitsuste esindajat. Päeva juhatas Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevjuhi kohusetäitja Märt Riistop, kelle sõnul on metsa- ja puidutööstuse kriisist väljumise võtmesõnaks just konkurentsivõime tõstmine.
EMTLi juhatuse esimehe Rait Hiiepuu hinnangul oleneb metsa- ja puidutööstuse väärtusahelas lõpphind lõpptarbijast ning samuti ahelas tehtud kulutustest.
Metsa ülestöötamise kulud sõltuvad metsakasvatuse kvaliteedist ja omanike organiseeritusest.
Hiiepuu näeb siin lahendusena arendada metsaomanike ühistegevust, mis aitab alandada metsakasvatuslikke kulusid ja kaasata toetusi, ka suuremad ja kompaktsemad pakkumised alandavad
ülestöötamiskulusid.
Rohkem tähelepanu puidule
Hiiepuu sõnul on puidutööstuse "veduriks" kohalikud omavalitsused, kelle otsustada on hoonete ehitamisel kasutatav materjal ja kes peaks eelistama puitu kui kohalikku ja taastuvat materjali.
"Erinevalt Rootsist ja Norrast ei pöörata Eesti riigis puidu kasutamisele piisavalt tähelepanu, kuigi üle 50 protsendi Eestist on kaetud metsaga. Kohalik omavalitsus peaks rohkem toetama metsaomanike aktiivsust ja ühismajandust," rääkis Hiiepuu.
Eesti metsad on tihti võsased ja hooldamata - sellistes metsades on masinatega töötamine väga kallis. Samuti on langid liiga väikesed ja hajutatud, mis tähendab, et metsatehnika sõidab suurema osa tööajast treileri peal ühest kohast teise, mis oluliselt suurendab kulusid.
"Metsaomanikud saaksid ühistegevuse korral jagada kulusid. Ning väikesed langid saab gruppideks kokku võtta, mis tähendab, et masinad saaksid ilma suurema treileril vedamiseta töötada," selgitas Hiiepuu.
Laekvere vallavanema Aarne Laasi sõnul saab kohalik omavalitsus soodustada ja organiseerida metsaomanike koondumist ning pakkuda metsaomanikele maamaksusoodustust istutusaladele ja noorendikele.
Omavalitsusel on võimalik lahendada nn vabade metsamaade küsimust nii kiirelt, kui seadus seda võimaldab. Kohalike ettevõtjate toetamiseks on Laasi sõnul vajalik omavalitsuse ja ettevõtjate vaheline koostöö.
Sealse ettevõtluse toetamiseks ostab Laekvere vallavalitsus sooja ettevõttelt, mis kasutab kütteks metsajäätmeid.
Puidujäägid energiaks
Vinni vallavalitsuse ettevõtlusnõunik Toomas Sõgel kuulas huviga EMTLi kontaktpäeval tõstatatud küsimusi ning kõrvutas neid Vinni vallas tegutsevate metsaettevõtjate probleemidega.
"Peab ütlema, et need enam-vähem kattusid," kommenteeris Sõgel.
Vinni vallavalitsus toetab oma piirkonna metsamehi, andes neile kord aastas ettevõtlustoetust kuni 15 000 krooni. Summa pole küll suur, ent sellest võib olla abi näiteks mõne vajaliku tööriista soetamisel. Alevike juurde on loodud tööstusalad, mida saavad soovi korral kasutada kõik ettevõtjad, sealhulgas ka metsamehed.
Ümbertöötlejatele püütakse hoida kõiki infrastruktuuri objekte tootmise lähedal, et töötaja ei peaks liigselt aega kulutama laste kooli või lasteaeda viimise peale, kaupluse külastamiseks ja muude tugiteenuste kasutamiseks.
"Loomulikult oleme loonud kontaktid suuremate puidufirmadega ja vahetame infot mõlemapoolselt. Ega vald siin suurt rohkem teha saagi, kui seadusandlusele toetudes luua soodsamaid tingimusi, säilitades infrastruktuuri ka valla kaugemates paikades," selgitas Sõgel.
Vinni vallas uuritakse aktiivselt bioenergia kasutamist.
Praegu projekteeritakse Vinnis biogaasi baasil elektri- ja soojatootmisjaama, mis lubab kasutada ka metsatööstuse tootmisjääke elektri ja sooja tootmiseks.