Ukraina väetisetootjad on huvitatud Rakvere külje alla Aluveresse väetiste granuleerimise tehase rajamisest. Seda ja muudki arutasid meie maakonna põllumehed eelmisel nädalal Ukrainas külas käies.
Ukrainlased soovivad Virumaale väetisetehast ehitada
2. aprill 2009, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit juhatuse esimees Ülo Niisuke rääkis, et Ukraina firma Demetra-plus, mille tütarettevõte Vaistar Baltic tegeleb väetiste ja põllumajandusseadmete Eestisse toomisega, on huvitatud väetiste granuleerimise tehase rajamisest Lääne-Virumaale.
Väetisefirma Stirol Donetski oblastis asuvat väetisetehast, mille toodangut Demetra-plus vahendab, külastas eelmisel nädalal Ukrainat väisanud 25-liikmeline Lääne-Virumaa põllumeeste delegatsioon.
Huvi on kahepoolne
"Väga suur ja soliidne ettevõte, mille toodanguks on peale väetiste ka plastid ja ravimid," rääkis Ülo Niisuke.
Väetiste granuleerimise tehase asupaik võiks olla Sõmeru vallas, Arkna tee ja Aluvere karjääri vahel, kunagise puiduterminali platsil.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et sel teemal oli väga põgusalt juttu enne põllumeeste Ukrainasse minekut. "Püüame omalt poolt kõik teha, et see mõte teoks saaks," kinnitas Vassiljev.
Niisukese sõnul leppisid PÜ Kevili esindajad ukrainlastega edaspidises koostöös kokku. "Väetisetehas on kasulik nii ukrainlastele, kes pääsevad meie turule, kui meie põllumeestele, sest konkurents väetiseturul suureneb," rääkis Niisuke.
PÜ Kevili tegevdirektor Mart Kukk ütles, et ennekõike ongi küsimus selles, kust ja millise hinnaga väetist osta saab.
"Eesmärk on kokkuleppele jõuda, aga see on väga pika tee kaugusel," ei olnud Kukk eriti optimistlik.
Eesti põllumeeste huvi on realiseerida Ukrainas võid ja juustu, ka on ukrainlastel suur huvi tõuloomade vastu.
"Piimatootmine Ukrainas väheneb kohutava kiirusega, viimase kahe aastaga on langus olnud kahekordne," teadis Ülo Niisuke.
Ainuüksi Donetski oblast, kus suhteid arendamas käidi, on Eestist küll pea poole väiksem, kuid seal elab ligi neli korda rohkem inimesi.
Eestlased tahaksid lisaks väetistele Ukrainast osta maisi.
Niisukese sõnul ostetakse Ukrainas kasvatatud maisi loomasöödaks praegugi, kuid seda Leedu vahendajate kaudu. "Aga milleks maksta vahendajatele, kui otsesidemeid luues saaks maisi kätte odavamalt," arutles ta.
Aega jagus lõbukski
Lisaks osalemisele esinduslikul põllumajanduskonverentsil, kus tunti väga elavat huvi meie põllumeeste kogemuste vastu, ja kohtumistele sealsete põllumajandustootjatega külastasid meie põllumehed hobusefarmi, vanasse kaevandusse rajatud šampanjatehast ning aega jäi ka kultuuriväärtustega tutvumiseks.
"Hobusekasvatuses oldi väga vaimustatud tori hobustest ja just neid näidati meile esimestena," meenutas Niisuke.
Miinuspoolena jäid Ülo Niisukesele Ukrainast meelde ülikehvas olukorras teed ja kõikjal vedelev tühi plasttaara.
"Võime ju meie jäätmekäitlussüsteemi kiruda, aga plastpudelitele tagatisraha kehtestamine oli kindlasti õige samm," arvas Niisuke, kes lisas, et Donbassis vedeles tühje plastpudeleid tõepoolest igal pool.
Esimene mõte meie põllumeeste külaskäigu korraldamiseks Ukrainasse sündis 2007. aasta mais, kui Ukraina suursaadik Pavlo Kiriakov Rakveret külastas.