Veerand tunniga saab aku täis

Kui praegu peavad elektriauto kasutajad akusid laadima tavalaadijaga, milleks kulub keskmiselt kaheksa tundi, siis uutes kiirlaadimispunktides saab aku täis laadida 15 minutiga. Foto: Arvet Mägi

“Selles autos on nii palju positiivset, ja kui nüüd Roelasse veel kiirlaadimispunkt tuleb ...” on Johanna keskuse juhataja Ülle Allika elektriautoga senini rahul.

Kui sel nädalal seatakse elektriautode kiirlaadimispunkte üles Ida-Virumaal, siis novembri lõpuks paneb kiirlaadimispunkte paigaldav ettevõte ABB KredExi toel Lääne-Virumaale kokku 10 kiirlaadimispunkti, neist kaks Rakverre, ülejäänud Põhjakeskusesse, Kundasse, Viitnale, Võsule, Väike-Maarjasse, Tapale ja Roelasse. Praegu on lähim punkt Aseri vallas Kõrtsialuse külas.

Rakvere abilinnapea Allar Aron täpsustas, et Rakvere kiirlaadimispunktid tulevad Laada tänavale Grossi toidupoe lähistele ning haigla juurde. Selle ajani tuleb omanikel oma ­auto akut laadida kaasa antud tavalaadijaga. “Kui aku on täiesti tühi, kulub selleks kaheksa tundi,” teatas Aron ja lisas, et täis akuga peaks praegusel, veidi külmemal ajal, saama sõita ligi 90 kilomeetrit.

Uutes kiirlaadimispunktides kestab aku laadimine umbes veerand tundi. KredExi kommunikatsioonispetsialisti Tarmo Seliste sõnul on tegemist kiirlaadijatega, mis võimaldavad laadimisel kasutada väga suuri voolutugevusi, seega võib see küündida enam kui 100 amprini, mis on kümme korda tugevam kui laadimine tavalisest kodupistikust.

Aga kas see ka aku vastupidavust mõjutab? KredExi elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul kiirlaadija otseselt akut ei mõjuta. Ta tõi näiteks Jaapanis tehtud ­uuringud, mis näitasid, et kiirlaetud aku mahtuvus kahanes samas rütmis kui tavalaadimise läbinud autoaku. Samas soovitavad autotootjad ka aeglast laadimist, et aku moodulite täitumust tasakaalustada.

Kuni novembri lõpuni on Eesti kiirlaadijad testkasutuses, täismahus hakatakse teenust osutama novembri viimasest päevast. Elektriautode omanikud saavad jaanuari lõpuni sõidukeid tasuta laadida, kuid veebruarist muutub see tasuliseks. “Teenuse kuutasuks kujuneb orienteeruvalt kümme ­eurot ja ühe laadimiskorra hinnaks ligi kolm eurot,” ütles Seliste ja märkis, et laadijate kasutamiseks tuleb sõlmida vastav leping.

Kuigi laadimise eest peab maksma hakkama, on Ülle Allika arvates elektriautoga siiski odav liigelda. Ta toob näite, et suve jooksul sõitis ta 4600 kilomeetrit ning maksis selle eest 60 eurot. Kui ta oleks läbinud sama vahemaa tavalise bensiiniautoga, mis võtab keskmiselt kuus liitrit sajale, oleks summaks kujunenud peaegu 370 eurot.

Kuigi juba enne elektriauto saamist tundis Allika veidi hirmu toimetulemise ees, on see kartus nüüdseks möödas. Samas väike kõhklus tal talve ees siiski on – kui palju soojendus akut võtab ja kuidas lumest läbi pääseb. “Aga ehk ei tohikski karta, eelmisel hirmul küll alust polnud,” arutles ta.

Praegugi, kui veidi jahedamad ilmad käes, annab soojenduse kasutamise vajadus tunda. Kui naine laeb aku täis ning näidiku järgi on võimalik läbida 127 kilomeetrit, siis soojenduse sisselülitamisel näitab kohe 25 vähem ehk ette jääb 102.

Kokku paigaldatakse Eestisse 163 kiirlaadijat, neist 100 paiknevad asulates ja 63 maanteede ääres. “Suurema liikluskoormusega maanteedele üles seatavate kiirlaadijate vahemaa jääb 40-60 kilomeetri raadiusesse,” ütles Tarmo Seliste. Seni on paigaldatud 44 kiirlaadijat.

Tänaseks on KredExile esitatud 96 taotlust elektriauto ostmiseks, toetus on välja makstud 81 taotlejale, kelle hulgas pole aga ühtegi läänevirulast.