Varguse ohver süüdistab politseid ja prokuratuuri

Prokuratuur. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Arvet Mägi

Ehitustarvete kaupluse juhataja Riho (nimi muudetud – toim.) süüdistab politseid ja prokuratuuri tegevusetuses. Või kui nad midagi teevadki, siis kaupmehe hinnangul õpetavad korrakaitsjad varastele, kuidas nende haardest pääseda.

Ühel päeval avastas Riho, et ajavahemikul 27. märtsist 18. juunini on kauplusest varastatud mitu akutrelli. Tühjad karbid oli pikanäpumees riiulite alla peitnud.

Asja omal käel uurides leidis Riho ühe varastatud trelli pandimajast. Selle omanik näitas lepingut, mille järgi tõi tööriista müüki Remii Dmitrijev. Kaupmees pöördus politseisse, andes korravalvuritele võimaliku varga nime.

Esimesel ülekuulamisel 14. augustil tunnistas Dmitrijev kolme akutrelli varguse üles. Kõik näis sujuvat ja õiglus näis võidule pääsevat. Aga täiendaval ülekuulamisel pooleteise kuu pärast mees oma süüd eitas.

Dmitrijev jutustas mundrikandjale, et tutvus märtsis Rakvere bussijaamas Jaanusega. Koos joodi õlut ja Jaanus pakkus uuele tuttavale akutrelli osta. Et Dmitrijevil raha polnud, siis arvas nutikas mees, et tööriista võiks pakkuda pandimajja. Jaanusel trelli dokumente polnud, kuid oh imet – Dmitrijevil oli.

Pandimajast saadi trelli eest 30–40 eurot, mille Dmitrijev Jaanusele andis. Alus väikesele idufirmale oli pandud. Järgmisel päeval helistas Jaanus uuele tuttavale ja pakkus juba kahte trelli, mis peagi pandimaja letil maandusid.

Oktoobri esimesel poolel sai Riho politseist teate, et prokuratuuri loal on kriminaalmenetlus lõpetatud, sest kuriteos kahtlustatav Dmitrijev eitab süüd ja vastupidist tõendav materjal puudub. “Antud kriminaalasjas on läbi viidud kõik võimalikud menetlustoimingud, kuid kuna pole õnnestunud kindlaks teha isikut, kes eespool kirjeldatud kuriteo toime pani, ning samuti ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, tuleb menetlus antud kriminaalasjas lõpetada,” teatab vanem­uurija Krista Puidak kaupmehele saadetud dokumendis.

“Varastele on nüüd antud õpetus, et leia keegi Jaanus ja oledki süüst puhas,” kommenteeris Riho korrakaitsjate tegevust. “Prokurör Enn Pustak lihtsalt lõpetas menetluse,” lisas ta.

Aga vastuseta jäi küsimus, kas poeriiuli alla jäetud karpidelt sõrmejälgi või DNAd võeti. Avati ju paar aastat tagasi Tallinnas vähemalt Euroopa tasemel tehnikaga varustatud uhke kriminalistikakeskus. Ja kas salapärast Jaanust otsiti?

Et kriminaalmenetlust juhib ja kontrollib prokuratuur, siis esitas toimetus need küsimused Viru ringkonnaprokuratuurile. Sealt saadetud vastuses viidatakse, et kahtlustatav võib igal ülekuulamisel rääkida ise juttu. Samuti viidati kannatanu võimalusele kümne päeva jooksul toimikuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada menetluse lõpetamise määrus riigiprokuratuuris.

Prokuratuuri andmetel on Dmit­rijev kümnel korral kohtulikult karistatud.

Vastamata jäetud küsimused esitas toimetus ka politseile, kuid sealt vastati, et neil ei ole prokuratuuri vastustele midagi lisada.

Viskasime siis palli jälle prokuratuurile, kelle seletuse järgi jääb pelgast teadmisest, et isiku nimi on Jaanus, otsinguks väheks. “Jaanuseid on palju,” nenditakse prokuratuuri vastuses.

Sõrmejälgi või DNAd polnud samuti otstarbekas võtta, sest teo toimepanekust oli möödunud liiga palju aega. “Kolme kuuga on tõenäoliselt karpidel paks tolmukiht ja ressursse arvestades ei oleks sellises kriminaalasjas see kulutus põhjendatud. Kulu põhjendatuse otsustab kriminaalbüroo juht. Arvestama peab ka pika järjekorraga,” selgitatakse prokuratuuri vastuses.

Aga jätame selle asja sinnapaika, sest kaupmees Rihol oli korravalvuritele veel pretensioone. Nimelt püüti tänavu kevadel kaupluses kinni varas. Riho helistas kell 16.39 politsei lühinumbril 110, juhtimiskeskusest paluti varast patrulli saabumiseni kinni hoida. Kell 17 helistas kaupluse juhataja uuesti politseisse ja teatas, et patrulli pole tulnud, kuid pood on vaja sulgeda. Vastati, et patrull kohe tuleb. Kohe tähendas, et patrull jõudis poodi kell 17.42.

Patrullpolitseinikud ütlesid kaupmehele, et said väljakutse alles kell 17.22. Selle märkisid mundrikandjad ka protokolli. Vestluses kurtsid korravalvurid, et juhtimiskeskuses ei ole asjad nii nagu vaja.

Ida prefektuurist toimetusele saadetud selgituses öeldakse, et sel päeval olid tegevad kaks politseipatrulli. Üks oli Uhtnas peretüliga seotud väljakutsel, teine patrull läks kell 16.20 lõunale, tagasi tuli kell 17.20 ja kaks minutit hiljem sai väljakutse poodi.

Nii lihtne see ongi.

Tagasi üles