Viimasel ajal on majanduskriis pea möödapääsmatuks jututeemaks muutunud. Saab rääkida, kuidas see mind mõjutanud on või kuidas perekonna finantsseis võib lähiajal keerulisemaks muutuda. Tundub, et mõnikord võib kartus lähituleviku ees ajendada ka pentsikult käituma.
Eelmise nädala lõpus sõitsin bussiga Tartust koju. Lääne-Virumaale. Bussijuht oli keskmisest jutukam ning omapärasem. Esipingil istus üks mees, kellega ta nende tundide vältel mõtteid vahetas. Istudes ise bussi eesosas, nägin ja kuulsin paratamatult nii mõndagi.
Nagu aru sain, oli bussijuhi suurimaks mureks palk. Või siis oht, et sissetulekut vähendatakse 1500-2000 krooni võrra kuus. Bussijuht arutles, kas siis ongi mõtet enam tööl käia. Et pigem registreeriks end töötuks ja läheks õppima uut eriala. Sõber esipingilt soovitas, et tuleks lisateenistusele mõelda. Näiteks küsida lisatasu neilt reisijailt, kes soovivad maha minna peatuses, mida bussimarsruudil ette nähtud ei ole.
Ei läinudki kaua, kui üks neiu koos noormehega tuli bussijuhi juurde ning küsis, kas järgmises peatuses on võimalik maha saada. Bussijuht teatas, et kui 25 krooni maksab, siis saab. Neiu näis olevat hämmelduses ja segaduses. Küsis: "Kas päriselt?" Bussijuht kinnitas kuuldut. Seepeale ei osanud neiu muud teha, kui loovutaski rahakotist nõutud summa ning sai soovitud peatuses maha. Bussist läks veel teisigi reisijaid maha, aga neilt bussijuht raha ei küsinud.
Edasi sõites selgitas rõõmus bussijuht sõbrale, et kui ikka raha antakse, siis tema ära ei ütle. Pealegi, ega ta heategevust ei tee. Samas kinnitas, et järgmine ametlik peatus oleks jäänud mitme kilomeetri kaugusele ning ta saab reisijatest täiesti aru, kui nad tahavad kodule lähemas peatuses maha minna.
Minus ja mitmes teiseski reisijas tekitas selline käitumisviis kummastust. Reisija on maksnud sõidu eest. Nüüd peab maksma ka selle eest, et bussist välja saada.
Ja tasu küsiti valikuliselt. Ühelt neiult võeti raha,
ülejäänud kolmelt noorelt mitte. Järgmistes mitteametlikes bussipeatustes bussijuht reisijailt raha ei küsinud. Ja maha ka ei lasknud.
Jah, majandusseis võib tekitada paanikat. Ja ajendada ebatavaliselt käituma. Paljud on ilmselt valmis lisatööd tegema, et pere eelarvet tasakaalus hoida. Samas, kui eetiline on kergitada sissetulekut omaloodud ja -takseeritud lisateenuste abil?
Usun, et toodud näide oli siiski värvikas üksikjuhtum hallis argipäevas. Ja loodan, et eestlane tuleb toime ka majanduslikult keerulises olukorras.