Koolid võitlevad gümnaasiumiosa eest

Foto: Graafika

Järgmiseks aastaks peab omavalitsustel olema selge, millised koolid jätkavad gümnaasiumidena, millised põhikoolidena. Kuigi tähtaeg on lähedal, pole koolidel veel täit arusaama, mida riik neilt ootab.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu näeb ette põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamise ning ministeeriumi kava järgi peab omavalitsustel juba 2010. aastal teada olema, kuidas oma koolidega jätkatakse.

2012. aastal kaotavad kehtivuse ka senised gümnaasiumide koolitusload ja uus luba antakse siis, kui gümnaasiumiosa ja põhikool on lahus või kui on põhjendatud erisused, miks ei saa põhikooli ja gümnaasiumi lahutada.

Propaganda linnale
Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor Jüri Vanajuur rääkis, et pooldab nn puhaste gümnaasiumide ideed, kuid ainult linnas.

Ta rõhutas, et nende põhikooli osa on tugev just seetõttu, et neil on gümnaasium. "Kui on olemas gümnaasium, on olemas aineõpetajad, kes annavad ka põhikoolis tunde. Aga kui gümnaasiumiosa kinni panna, siis õpetajad, kes tahavad gümnaasiumiosas õpetada, lähevad kindlasti Rakverre, kus on pedagoogide puudus," arutles ta.

See võib aga tähendada, et põhikooliastmestki hakkavad õpilased lahkuma.

Ka neile, kes järgmisel aastal gümnaasiumiklassi lähevad, te­ki­tab plaanitav ümberkorraldus kooli valikul küsimusi.

"Asi peaks olema selge, et me ei teeks oletusi, mis juhtuma hakkab, praegu teeme justkui linnakoolidele propagandat," lausus Vanajuur. Selgus aga puudub. "Kui vaadata tänast olukorda, siis ee­lnõus toodud kriteeriumide­ põhjal jääksid gümnaasiumid Rakverre ja Kadrinasse."

Ülejäänud koolid on tema sõnul küsimärgi all. Et eelnõu järgi peab maakoolides gümnaa­siumiosas olema kaks paralleelklassi ja linnas kolm, siis ei saaks tema hinnangul ka Tapa linna gümnaasiumid jätkata.

Samuti jääb Vanajuurele arusaamatuks muutuste rahaline pool. "Kui teen kaks paral­leeli, siis peaks olema mõlemas 21 õpilast, et see n-ö ära toidaks. Rehkendasin välja, et saaksin anda 36 tundi nädalas ja õpilasi ainerühmadesse panna ei saaks. Ühe klassiga, kus õpib 36 last, võin anda 60 tundi ja mul jääb raha järele," peab ta kummaliseks.

Erisusi tuleb leida
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Riho Raave sõnul ei hakkagi riik otsustama, milline kool tuleb kinni panna. "Küll aga saab ta kehtestada reeglid, mida gümnaasium peab täitma, et edasi eksisteerida. Ja koolitusloaga saab seda mõjutada."

Tema sõnul on tekkinud müüt, nagu kõik väiksed maagümnaasiumid pannakse kinni, st lahutatakse eraldi koolideks. "Tegelikult on protsess mõeldud sellisena, et maakondades toimub arutelu, milline peaks gümnaasiumivõrk välja nägema. Meie näeme seda siit nii, et näiteks Rakveres võiks kindlasti tekkida üks täiesti puhas gümnaasium, nagu on Treffneri gümnaasium," rääkis ta.

Nagu Hugo Treffneri gümnaasiumis, toimuks seal õpe kursustepõhiselt. "Aga mis puudutab maapiirkonda, siis selles osas näeb seadus ette, et koolis võib olla koos ka I-XII klass," rääkis ta.

Tegu on nn erisustega, mille puhul on koos jätkamine lubatud. Selleks peaks koolis gümnaasiumi osas olema näiteks nii­ pal­ju õpilasi, et saaks avada kaks paralleelklassi.

"Keegi pole öel­nud, et neid eri­­susi on üks või kaks. Võimalu­si seadus annab, aga maakonnas tuleb kokkuleppele jõuda."

Raave sõnul on Lääne-Virumaal ka praegu gümnaasiume, mis on nii väiksed, et sinna ei jätku paari aasta pärast õpilasi.

Maavalitsuses aastateks 2008-2013 tehtud prognooside kohaselt väheneb Lääne-Viru õpilaste arv 1500 õpilase võrra, 6500-le. 2000. aastal oli maakonnas ligi 12 000 õpilast.

Riho Raave lisas, et kindlas­ti on kaks-kolm piirkonda, kus omavalitsused peaksid kokku leppima, kuhu koolid jäävad.

"Kogu selle muutuse taga on õppekava muutus: riiklik õppekava dikteerib vajaduse teha koolivõrgus muutus," rääkis ta. Et rõhutada põhikooli kui eraldi haridusastet, lahutatakse ka põhikooli ja gümnaasiumi õppekava.
Keskhariduse teemat tuleks Raave sõnul kindlasti vaadata koos kutseharidusega, seda ei tohiks ära unustada - kutsekoolides on liialt vähe valikuid.

Segadus
26. märtsil toimus maavalitsuse eestvõttel Lääne-Virumaa keskraamatukogus ka rahvastikufoorum, mis keskendus haridusele.

"Foorumil selle idee vastu ei oldudki, vaid oldi kiirustamise vastu. Me vajaksime infot, kuidas reform etapiti edasi läheb ja mida riik tahab, et selle järgi hakata tegema kokkuleppeid," arutles Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marge Lepik, kelle sõnul tuleks hakata kujundama regionaalseid gümnaasiume, korrastama õpilaste vedu ja rajama uusi õpilaskodusid.

Koolide koostöövõimalust näeks ta kindlasti just maakonna lõunaosas. Rakke, Väike-Maarja ja Tamsalu saaks kolme peale gümnaasiumi, mis vastaks suuruses riigi taotlustele.

Sama probleem on ka põhjapiirkonnas, kus töötab praegu kaks gümnaasiumi: üks Kundas ja teine Haljalas.
"Kuid maagümnaasiumides tehtavad muudatused on seotud Rakvere linna koolivõrgu arengutega - mitu gümnaasiumi tuleb linna, kas tuleb puhas gümnaasium või progümnaasiumiga või palju tuleb siia põhikoole," võttis ta kokku.

Inimressursiga mängida ei tohi

Sõmeru põhikooli direktor Virg­e Ong on seda meelt, et Eestis puudub ühtne riiklik hariduspoliitika.

"Ma ei leidnud üldharidussüsteemi arengukavast 2007-2013 ridagi sellest, et oleks planeeritud põhikoole ja gümnaasiume lahutada," tõi ta näite.

"Oktoobris kutsus haridusminister Tõnis Lukas meid kokku Tartusse ja teisel päeval oli diskussioon uue õppekava ja PGSi eelnõu üle. Esimeses eelnõu variandis ei olnud põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamise kohta ühtegi para­grahvi, nüüd on need jõuliselt sinna sisse surutud," lisas ta.

Ong ei ole enda sõnul päris selle plaani vastu.
"Aga samas ei oska täpselt öelda, kas asi õigustab end sellises vormis või sellise tempoga. Numbrid numbriteks, kuid seal taga on ju inimesed, inimene kaob sinna vahele ära. Ei saa ju teha selle pärast, et teeme ära, tuli hea mõte, vaatame, mis juhtub. Juhtuma hakkab inimestega ja selle ressursiga ei tohi mängida," oli ta murelik.

"Olen nõus, et meil on Tartus Treffneri gümnaasium, mis selle süsteemiga toimib suurepära­selt, aga ta on nii olnud pikki aastaid," lisas Ong.

Foorumil arutleti ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu üle. Eelnõus on peale kooliastmete lahutamise olulisemad muudatused koolikohustuse pikendamine 18. eluaastani ning haridusvaldkonnas omavalitsustele pandavad sisulisemad ülesanded, samuti õppekava küsimused.

Lääne-Viru koolijuhid tegid seaduseelnõu kohta ka muudatusettepanekuid ja edastasid need Eesti Koolijuhtide Ühendusele.

Mis saab põhikoolidest?

Foorumil kerkis üles ka põhikoolide jätkusuutlikkuse teema. Praegu toimivast 17 põhikoolist on Marge Lepiku sõnul umbes pooltel probleeme kolmandas astmes õpilaste arvu ja õpetajate kvalifikatsiooniga. Arutelu tekkis aga selle ümber, missugune ikkagi on tugev põhikool.

Ministeerium on ette andnud vaid õpilaste miinimumarvu, mille puhul kool tuleb riigi toetusel toime. Põhikooliosas on see kümme õpilast klassis.

"Mis on tugev põhikool? See võib erineda regiooniti. Mõne saare peal võib pisikene põhikool täita seda vajadust ja olla tugevaks põhikooliks. Õpilaste arv pole ainus kriteerium, seegi otsus tuleb ära teha kohapeal," rääkis Riho Raave.

Kui toimuvad muudatused ja osal koo­lidel gümnaasiumi­aste kaob, ei pruugi põhikoolide arv kahaneda. "Algkoolide arv suureneb, gümnaasiumide arv väheneb, põhikoolide arv jääb samaks," kirjeldas Marge Lepik võimalikku muutust.