Väike-Maarja ja Tamsalu vallas elab kokku 9110 elanikku, s.o isegi rohkem kui Tapa vallas, mis on pärast Rakvere linna rahvaarvult Lääne-Virumaa teine omavalitsus.
Väike-Maarja tahab Tamsaluga leivad ühte kappi panna
30. oktoober 2012, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole võimatu, et juba järgmisel sügisel pärast kohalike omavalitsuste valimisi saab rääkida uuest suurvallast Väike-Maarja valla ja Tamsalu valla territooriumil.
Väike-Maarja vallavolikogu otsustas neljapäeval teha Tamsalule ettepaneku ühinemiskõneluste alustamiseks.
Vallavanem Indrek Kesküla põhjendas ühinemise olulisust eelkõige haridussüsteemi korrastamise vajadusega.
“See on tegelikult viimane võimalus gümnaasiumihariduse osas kokku leppida,” ütles Kesküla.
Praegu tegutseb gümnaasium nii Väike-Maarjas kui Tamsalus, kuid pikemas perspektiivis ei jagu mõlemasse kooli õpilasi. Üks gümnaasium peaks aga piirkonda jääma.
“Tamsalu ja Väike-Maarja, nagu kõik Pandivere piirkonna omavalitsused, teevad ka praegu tihedat koostööd, kuid haridus on olnud tundlik teema, sest paratamatult mõlemad vallad tunnevad, et siin on konkurents, ja võideldakse iga lapse pearaha pärast,” selgitas Indrek Kesküla.
Suuremaks omavalitsuseks liitumisel saaks komplekteerida vallavalitsuse ametnikkonna selliselt, et oleks esindatud ka kitsama ala spetsialistid, ning samas vähendada halduskulusid, sest ära jääksid dubleerivad tegevused, näiteks eraldi hanked, aruannete koostamine.
Ka sotsiaalhoolekande planeerimine, hoolekandeasutuste haldamine ja oma elanikele avalike teenuste osutamine võib olla efektiivsem.
Väike-Maarja vallavolikogu liige Siret Kotka leidis, et vajalik oleks eelnev põhjalik analüüs, mida tooks Väike-Maarja valla elanikele kaasa ühinemine Tamsalu valla, aga ka teiste naabritega.
“Võib-olla tuleks ühinemisettepanek teha ka Rakke ja Laekvere vallale,” lausus Kotka.
Vallavolikogu esimees Olev Liblikmann arvas, et eraldi eelneva põhjaliku analüüsi tellimine ei ole otstarbekas ning oleks väga kulukas. Juhul kui Tamsalu vald ettepaneku ühinemiskõneluste alustamiseks vastu võtab, tuleb uuringuid teha ja kokkuleppeid sõlmida igal juhul.
“Ühinemisläbirääkimistel oleme võrdsed partnerid, me ei saa öelda, et gümnaasium peab tegutsema just Väike-Maarjas, vaid peame otsima kompromisse,” ütles Liblikmann.
Vallavanem Indrek Kesküla lisas, et juhul kui ühinemislepinguni jõutakse, küsitakse kindlasti ka rahva arvamust.
Olev Liblikmann leidis, et pikemas perspektiivis võikski jõuda selleni, et kogu Pandivere piirkond oleks üks vald, kuid see eeldab põhjalikumat eeltööd, omavalitsuste soovi ning oleneb ka sellest, kas riiklik haldusreform tuleb.
“Järgmisteks valimisteks ei oleks reaalne kõigi omavalitsuste ühinemiseni jõuda, see läheks liiga kiireks. Tamsalu vallaga liitumine oleks aga võimalik,” sõnas Indrek Kesküla.
Ühinemisläbirääkimiste alustamist toetas 13 volikogu liiget, kuus keskerakonda esindavat vallavolinikku olid Siret Kotka alternatiivse ettepaneku poolt koostada põhjalik analüüs.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg lubas, et Väike-Maarja ettepanekut kindlasti arutatakse ning kaalutakse põhjalikult.
Seaduse järgi on volikogul aega sellele vastata kaks kuud.
“Mulle isiklikult tundub, et ettepanek tehti natuke hilja ning ühinemisega järgmisel sügisel läheb kiireks,” ütles Uudeberg. Ta lisas, et läbirääkimised ei tuleks mingil juhul kerged, sest Tamsalu ja Väike-Maarja on mõlemad tõmbekeskused ning kompromisse tuleb palju otsida.
Küll tõdes Toomas Uudeberg samuti, et haridusteema on olnud valus ning lahendus tuleb selles valdkonnas leida.
Seitse aastat tagasi ühinesid Avanduse ja Väike-Maarja vald ning Tamsalu linn ja vald. Nii Väike-Maarja kui Tamsalu valla juhid leidsid, et ühinemine oli kokkuvõttes positiivne samm ning halduskulud vähenesid tunduvalt.