Koduleib maitseb tänapäevalgi hästi

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veneveres lasti küpsetistel hea maitsta ning nauditi tantsijate-pillimeeste etteasteid.
Veneveres lasti küpsetistel hea maitsta ning nauditi tantsijate-pillimeeste etteasteid. Foto: Eva Klaas

“Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba – mõtelge!” kirjutas Juhan Liiv oma luuletuses enam kui sada aastat tagasi.

Kuigi tänapäeval ostetakse leib-sai peamiselt poest, on neidki, kes seda ise valmistada armastavad.

Veneveres peeti küpsetiste päeva, kus populaarseks osutusid liha-, peki- ja kapsaleib, kõik eriliste retseptide järgi tehtud.

“Olen poeleivaga nii harjunud, et koduse leiva maitse vajab veel harjumist. Aga need siin on tõeliselt hästi välja kukkunud, pehmed, ei ole kõvaks läinud,” rääkis küpsetistel hea maitsta lasknud mees. Nii leivale kui saiale, mida samuti mitut varianti, määrisid kokkutulnud peale alles eelmisel päeval valminud taluvõid, valida oli veel küüslaugumäärde ja munavõi vahel. Kuigi küpsetisi oli nii palju, et jätkus kõigile ja jäi kaasavõtmisekski, tuli määrdeleiva tegemiseks pisukeses järjekorras seista.

Ettevõtmise peakorraldaja, kohaliku raamatukogu juhataja Sirje Raudmäe rõõmustas, et küpsetajaid oli omajagu-19. Kuigi suurema osa degusteerimiseks mõeldud kookidest-leibadest valmistasid Venevere kandi perenaised, toodi neid ka mujalt – Avinurmest, Tartust, Paasverest, Muugast.

Ja olgugi et keegi erisuguste toodete valmistamises kokku ei leppinud, kukkus välja ootuspäraselt – kõik küpsetised olid täiesti erinevad. “On küll kolm õunakooki, kuid igal oma retsept,” näitas ta.
Kodus tehtust oli kaetud pikk laud, muidu poleks need ära mahtunudki – igal küpsetisel juures toote ja valmistaja nimi. Nii polnud kahtlustki, kellelt huvi korral retsepti küsida. Maitsta sai näiteks napooleoni-, linnupiima- ja jogurtikooki, kapsapirukat, suvikõrvitsakakke, pitsat.
“Meil ei ole hindamist ega pingeritta seadmist, see ehmataks inimesed ära,” ütles Venevere seltsimaja juhataja ja korraldamisele kaasa aidanud Kaarel Šestakov.

Küpsetiste päev polnud üksnes söömapidu. Lauldi regilaulu, kuulati Viljandist kohale sõitnud lõõtsameeste pillimängu, nauditi Simuna priitahtlike pritsimeeste näiteringi lustakat lavalugu ning samuti Simunast külla tulnud kantritantsijate esinemist. Viimased õpetasid mõne tantsusammu rahvalegi selgeks ega lasknud neil ainult pealtvaatajateks jääda.

“Sellist ehedat ja koduse õhkkonnaga pidu on vaja,” kinnitas eakas naine enne minekule sättimist, ning tema polnud ainus. Ürituse eestvedajal Sirje Raudmäel tuli hulga kallistusi vastu võtta.
Tuleval sügisel tuleb küpsetiste päev jälle, juba neljandat korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles