Korteriühistud plaanivad elektri ühisostu

Korteriühistud loodavad elektri ühisostu kaudu saada soodsaimad tingimused. Foto: Arvet Mägi

Korteriühistud koonduvad elektrimüüjatelt soodsaima pakkumise saamiseks ning selleks plaanib Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) koos MTÜga Riigihangete Keskus korraldada ühisostu.

Ühiselt elektrit ostes saab mõjutada elektrimüüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, leiab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“See tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada näiteks soodsamat “suurkliendi paketi” hinda,” selgitas Mardi.

Liidu juhatuse liige Andres Jaadla märkis, et ühisostuks koondunud korte­ri­ühistud on ka märkimisväärne sihtrühm elektrimüüjate jaoks, peale selle on ühistud ajaliselt vastandtsüklis tööstusele ehk kortermajades on aktiivsem elektritarbimine hommikuti ja õhtuti.

“Huvi ühisostu vastu on nii korteriühistutel kui elektrimüüjatel,” kinnitas Jaadla ja lisas, et ühisostus saavad osaleda EKÜLi liikmed, keda on üle Eesti 1400, ja kõik teised korteriühistud, keda on ligi 9000.

Praegu kogutakse korteriühistutelt kokku tarbimisandmeid. Kõigil ühistutel on ühisostus osalemiseks võimalik kuni 10. novembrini teatada EKÜLile oma korterite võrgulepingu numbrid, tarbimiskoha aadressid ning võimalusel ka mõõtmispunkti ID. Samuti on vajalik edastada 2011. aasta elektrienergia tarbimisandmed kuude lõikes ning öise ja päevase tarbimise lõikes. Tarbimisandmed saab elektrimüüja käest tema kodulehe kaudu või esitatud arvetelt. ID-kaardiga leiab Eesti Energia kodulehelt andmed, valides menüüst “Elekter” ja siis “Tarbimisajalugu” ning “Tarbimisteatis”.

Tarbimisandmeid võib kirjutada nii käsitsi Eesti Korteriühistute Liidu büroodes üle Eesti kui kanda liidu kodulehelt www.ekyl.ee võetud tabelisse.

“Palju on küsitud, mis juhtub siis, kui kõik korterid ei anna oma näite. Sellisel juhul võib ühistu panna kirja maja keskmise tarbimise,” selgitas Andres Jaadla.

10. novembril kuulutatakse ühisost elektrimüüjatele välja, hinnapakkumisi oodatakse 22. novembriks, tulemused parima hinna osas tehakse teatavaks 26. novembril Eesti Korteriühistute Liidu kodulehel.

Korteriühistud ja korteriomanikud saavad hakata pakutud elektrihinnaga lepinguid sõlmima alates 26. novembrist kuni 10. detsembrini 2012. a.

Andres Jaadla selgitas, et parima hinna pakkunud elektrimüüjaga sõlmitakse raamleping ja sellest lähtuvalt võib iga korteriomanik ise sõlmida oma elektrilepingu otse müüjaga.

“Korteriomanikul ei ole loomulikult kohustust sõlmida leping ühisostu võitjaga, aga loodetavasti on hind nii hea, et inimene valib selle,” ütles Jaadla.

Raamlepingus on välja toodud elektrienergia ostu tingimused ja pakutud parim hind, mida saavad kõik ühisostus osalenud korteriühistud ja nende liikmed kasutada.

Elektrilepingu sõlmimisel tuleb igal ühisostus osalenud ühistul ja ühistu liikmeks olevatel korteriomanikel viidata EKÜLi ühisostule ja selle tulemusel saavutatud hinnale.

Kahe Rakvere korteriühistu liikme ning ametilt energiaaudiitori Aare Vabamägi meelest on EKÜLi elektri ühishanke algatus huvitav, paljudele korteriomanikele tänuväärne ning iseenesest on ühistegevus kortermajas ju möödapääsmatu.

“Minul isiklikult on väga väike elektrikulu, vaid kolme euro ringis kuus, kuna kortermajas on tsentraalne küte ja soe tarbevesi ning gaasipliit. Keskmiselt on Eesti korterites energiatarve aga kuni 30 eurot kuus,” rääkis Vabamägi.

“Arvestada tuleb sellega, et vabaturule minnes elektri hind igal juhul tõuseb umbes 20-30%, sest üle minnakse suletud reguleeritud hinnalt vabaturu hinnale, mis on senisest hinnast märgatavalt kõrgem. Praegu järgmiseks aastaks pakutavate elektrimüüjate paketid erinevad suures osas vaid sentide võrra.”

Kellel käib vee soojendamine elektriboileriga ja toiduvalmistamine elektripliidiga ning on  hulgaliselt kodumasinaid, selle arve on keskmisest suurem ja Vabamägi hinnangul võib paketi valikust sõltuda kogu arve umbes 10%.

“Teada ju on, et elektri osa elektri arvest on jämedalt kolmandik ja selle kolmandiku ulatuses minnakse ostma elektrit vabaturu hinnaga, kaks kolmandikku arvest enamasti ei muutu. Seega, kui sul on näiteks 30 euro suurune keskmine kuuarve, siis 10 eurot summast on elektri hind ja sellest 10 eurost võib uuest aastast saada 12-14 eurot, koguarve kuus seega 30 asemel näiteks 34 eurot. Elekterkütte kasutajatel on suurusjärgud oluliselt suuremad,” selgitas Vabamägi.

Korterites tarbitava elektri hinna tõusu ei pea Vabamägi sugugi nõnda mõjuvaks kui elektrist tingitud teiste teenuste ja kaupade hinnatõusu, mis väljaminekuid kogusummana märksa rohkem mõjutama hakkab.

“Minu meelest on ühisostu puhul aga positiivne see, et elektriteemal segaduses inimestel – väga paljud kortermajade elanikud on pensionärid ja muukeelsed – aidatakse paketi üle otsustada ja pakutakse suure elektri kogusega ühishanke kaudu saadavat soodsamat elektri hinda,” leidis Aare Vabamägi. “On teretulnud, kui ühistu aitab seda protsessi läbi viia ja probleemi lahendada, loodetavasti suurendab see usku ühistegevusse ja tulevikus võetakse ühiselt ette ka maja kompleksne renoveerimine energiasäästlikumaks, mis võimaldab kokku hoida palju suuremaid summasid kui elektrihinna tõus.”