Koolide remonditöödel vohas riigi petmine

Ehitusvaldkonnas on töötajaid segumasinaga segada ja seepärast ei kipu tööandjad nendega ametlikke töösuhteid vormistama. Foto: Arvet Mägi

Tähelepanelikud inimesed märkasid tänavu suvel, et Rakvere koolide remondi vastu tundsid huvi maksu- ja tolliameti töötajad. Küll aga ei osatud arvata, et suvi läbi käis Lääne-Virumaa pealinna haridustemplite kohendamisega kaasas ulatuslik riigi petmine.

Maksu- ja tolliameti kõneisik Kaisa-Liisa Kallas selgitas, et amet kontrollib ettevõtteid regulaarselt kõikjal Eestis, et avastada müügikäibe varjamist ja ümbrikupalga maksmist. Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid suvel Rakveres kolme kooli remontijaid, kusjuures alltöövõtjaid oli kokku kümme. Töötajatest peaaegu pooled olid tegevuses illegaalselt ehk teisiti öeldes “töötasid mustalt”.

Kolme kooli vaadeldi suve jooksul kokku kaheksa korda. Ametnikud vestlesid 54 töötajaga, neist 24 ei olnud arvel üheski remonditöödes osalevas ettevõttes.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul väitsid ettevõtte deklaratsioonidest välja jäänud töötajad, et on tegevuses esimest päeva või nädalat ega ole veel jõudnud töölepingut sõlmida. “Maksuhaldur ei jää kindlasti selliste vastustega rahule,” lausus Lemendik. Tema sõnul hinnatakse, kui palju on objektil töid tehtud ja kui palju ehitajaid selleks võis vaja minna.

Patustanud ettevõtted ei pääse, sest neil tuleb töötajate palk tagasiulatuvalt deklareerida ja hilinemise eest intressi tasuda. Samuti lubab seadus määrata rahalised karistused “makse optimeerinud” äriühingule ja äriühingu juhatuse liikmetele.

“Rakvere kontrollide eesmärk oli, et tööandja sõlmiks töötajatega töölepingu, maksaks ametlikult töötasu, millelt arvestatakse ja tasutakse riigile seadusest tulenevaid makse, ning tagaks töötajatele sotsiaalsed garantiid,” jätkas Lemendik ja lisas, et enamik tööandjaid on pärast kontrolli oma maksekäitumist parandanud.

“Maksu- ja tolliamet teeb sellistel objektidel erinevaid kontrolltoiminguid seni, kuni ettevõtted deklareerivad töötajad õiges mahus ja palgad on töö sisule vastavad,” rõhutas Lemendik. Kontrollides ja erinevaid toiminguid tehes lähtutakse prioriteetide määramisel tegevusala ja isikute maksuriskidest. “Ehitus on üheks selliseks valdkonnaks, kus on levinud ümbrikupalkade maksmine,” nentis Lemendik.

Mullu jätsid ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted makse tasumata ligi 40 miljoni euro ulatuses.