Laps ja raamat, lugu ja kunst

Viive Noor. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Missugune on hea lasteraamat nii sõna kui ka piltide poolest, arutlesid lasteraamatupäeval kunstnik Viive Noor ning Tähekese peatoimetaja ja lastekirjanduse uurija Ilona Martson.

Kaunimatest mullu ilmunud lasteraamatutest kõnelnud Viive Noor tõdes Bologna raamatumessil nähtu taustal, et eesti illustraatorid on väga omanäolised.

Mis puutub raamatukunsti hindamisse kodumaal, siis Noore sõnul ei pruugi laste ja täiskas­vanute arusaamad sellest, mil­line on ilus lasteraamat, kokku langeda, samuti annavad erinevaid hinnanguid tavalise klassi ja kunstiõppega klassi lapsed.

Kunstniku hin­nangul on las­tele lasteaias-koo­lis antav kuns­­tiharidus väga vajalik, aga kui kodu üldse seda toetamas po­­le, on raske ha­kata kunsti kit­šile eelistama.

Kodus kunstiväärtuslike raamatutega harjunud lapsel tekib kooli min­nes mõneks ajaks kollektiivi survel teistsugune maitse, aga see möödub, rääkis Viive Noor oma kogemuste põhjal.

"Kui teine vaatab roosat raamatut ja ütleb, et see on ilus, siis laps arvab, et see on ilus. Selle vas­tu pole mõtet võidelda, aga tuleks näidata ka teisi raamatuid," rõhutas Noor.

Kunstniku sõnul on mõtteks näidata tugeva illustraatoritööga raamatuid lapsele isegi siis, kui need täiskasvanule endale ei meeldigi.

"Laps on väga vastuvõtlik, temas saab tekitada huvi ka teist tüüpi piltide vastu, leida sealt midagi, mis köidaks tema tähelepanu. Vaadata neid koos, seletada ja rääkida. Üksinda ta ehk ei viitsigi vaadata," rõhutas kunstnik täiskasvanu osa.

"Küllap olete isegi elus kogenud, et olete hakanud vaatama esmapilgul mitte meeldinud pilti hoopis teise pilguga, hakanud nägema hoopis teisi asju, hoopis rohkem, kui keegi on rääkinud sellele jutu juurde."

Mitmel pool maailmas töötavad spetsiaalsed pedagoogid käivad lastega näitustel. Meil teeb sellist tööd Kumu. Kuigi laste kunstialase arendamisega tegeleb ka Eesti Lastekirjanduse Keskus, peab lapsevanem alustama ikkagi iseendast.

Tähekese peatoimetaja ja lastekirjanduse uurija Ilona Martson ütles, et aastal 2008 ilmunud 137 teost on väga suur hulk ning tegemist on selgelt üleproduktsiooniga, mille kõrval jääb liiga vähe ruumi kvaliteetsele välislastekirjandusele.

Samuti on lastekirjanduse võistluste tase alla käinud. "Viimasel viiel aastal on majanduslik heaolu kasvanud ning kirjastaja jaoks oli lasteraamatu väljaandmine kasulik ettevõtmine," nimetas Martson.

Et suures raamatuhulgas orienteeruda, soovitas Martson pidada silmas kultuurkapitali aastapreemia nominente.

Tänavune võiduteos, Piret Raua "Printsess Luluu ja härra Kere" on Martsoni meelest põnev lugeda ka poistele, kellele mõeldud raamatute osas - eriti 10+ poistele - haigutab eesti praeguses lastekirjanduses tühjus. "Ei tasuks alahinnata head koomiksit, neis on palju asju, mis poisse innustavad," soovitas ta.

Kuidas Ilona Martson täpsemalt hindab ühte või teist mullust lasteraamatut ja lastekirjanduses valitsevaid suundumusi, saab lugeda aprillikuu Loomingust.