Missugune on hea lasteraamat nii sõna kui ka piltide poolest, arutlesid lasteraamatupäeval kunstnik Viive Noor ning Tähekese peatoimetaja ja lastekirjanduse uurija Ilona Martson.
Laps ja raamat, lugu ja kunst
5. aprill 2009, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaunimatest mullu ilmunud lasteraamatutest kõnelnud Viive Noor tõdes Bologna raamatumessil nähtu taustal, et eesti illustraatorid on väga omanäolised.
Mis puutub raamatukunsti hindamisse kodumaal, siis Noore sõnul ei pruugi laste ja täiskasvanute arusaamad sellest, milline on ilus lasteraamat, kokku langeda, samuti annavad erinevaid hinnanguid tavalise klassi ja kunstiõppega klassi lapsed.
Kunstniku hinnangul on lastele lasteaias-koolis antav kunstiharidus väga vajalik, aga kui kodu üldse seda toetamas pole, on raske hakata kunsti kitšile eelistama.
Kodus kunstiväärtuslike raamatutega harjunud lapsel tekib kooli minnes mõneks ajaks kollektiivi survel teistsugune maitse, aga see möödub, rääkis Viive Noor oma kogemuste põhjal.
"Kui teine vaatab roosat raamatut ja ütleb, et see on ilus, siis laps arvab, et see on ilus. Selle vastu pole mõtet võidelda, aga tuleks näidata ka teisi raamatuid," rõhutas Noor.
Kunstniku sõnul on mõtteks näidata tugeva illustraatoritööga raamatuid lapsele isegi siis, kui need täiskasvanule endale ei meeldigi.
"Laps on väga vastuvõtlik, temas saab tekitada huvi ka teist tüüpi piltide vastu, leida sealt midagi, mis köidaks tema tähelepanu. Vaadata neid koos, seletada ja rääkida. Üksinda ta ehk ei viitsigi vaadata," rõhutas kunstnik täiskasvanu osa.
"Küllap olete isegi elus kogenud, et olete hakanud vaatama esmapilgul mitte meeldinud pilti hoopis teise pilguga, hakanud nägema hoopis teisi asju, hoopis rohkem, kui keegi on rääkinud sellele jutu juurde."
Mitmel pool maailmas töötavad spetsiaalsed pedagoogid käivad lastega näitustel. Meil teeb sellist tööd Kumu. Kuigi laste kunstialase arendamisega tegeleb ka Eesti Lastekirjanduse Keskus, peab lapsevanem alustama ikkagi iseendast.
Tähekese peatoimetaja ja lastekirjanduse uurija Ilona Martson ütles, et aastal 2008 ilmunud 137 teost on väga suur hulk ning tegemist on selgelt üleproduktsiooniga, mille kõrval jääb liiga vähe ruumi kvaliteetsele välislastekirjandusele.
Samuti on lastekirjanduse võistluste tase alla käinud. "Viimasel viiel aastal on majanduslik heaolu kasvanud ning kirjastaja jaoks oli lasteraamatu väljaandmine kasulik ettevõtmine," nimetas Martson.
Et suures raamatuhulgas orienteeruda, soovitas Martson pidada silmas kultuurkapitali aastapreemia nominente.
Tänavune võiduteos, Piret Raua "Printsess Luluu ja härra Kere" on Martsoni meelest põnev lugeda ka poistele, kellele mõeldud raamatute osas - eriti 10+ poistele - haigutab eesti praeguses lastekirjanduses tühjus. "Ei tasuks alahinnata head koomiksit, neis on palju asju, mis poisse innustavad," soovitas ta.
Kuidas Ilona Martson täpsemalt hindab ühte või teist mullust lasteraamatut ja lastekirjanduses valitsevaid suundumusi, saab lugeda aprillikuu Loomingust.