Juhtkiri: Kibe tõde

Aina rohkem inimesi kulutab kohaliku tööturuameti uksi. Foto: Teet Suur

Kunagi käis peaminister Juhan Parts tööstuslinnas Tamsalus ja pakkus välja pilootprojektina, et just see kant - nüüd siis valla staatuses - võiks olla esimene omavalitsus, kus kaotada tööpuudus sajaprotsendiliselt.

Virumaa Teataja ei taha küll osatada, kuid praegune olukord on kardinaalselt muutunud ning kunagi tugevate tööstusettevõtete poolest tuntud Tamsalu on saamas töötute pesaks, mis omakorda tõmbab valda pankrotikuristikku.

Allakäigutrepil lõikas lindi lahti juba aastaid tagasi Terko, kes pankrotti purjetas, keegi ei uskunud toona, et raskused võivad tabada nii võimsana tundunud E-Betoonelementi või Tamsalu EPTd, aga ka Halliku pagareid.

Nüüd oleme olukorras, kus peagi võib Tamsalu suurimaks tööandjaks omavalitsuse kõrval lugeda Maxima kauplust.

Osa praegusi vallakeskusi on tekkinud aga nõukogudeaegsete töölisasulate baasil, mis suurtööstus­te kokkukuivamisel hakkasid hääbuma.

Tamsalu on spordi- ja kultuuritraditsioonidega vald, mida muserdab tänini kunagise Nõukogude impeeriumi aegse tööstusasula taak. Ja see pärand on nii probleemiderohke, et kipub majanduse halbadel aegadel end valusalt meenutama.

Tööpuudus, maksmata arved, tühjaks jäävad vanad elamud, millest aja jooksul saavad inetud tondilossid - tundub justkui surnud ring.

Kibe tõde, kuid loomulikult ei ole Tamsalu ainus selline nukker koht maakonnas ja kaugeltki mitte Eestis.

Kunagistele Eestimaa valdadele andsid tugevust ja sidusid tervikuks kihelkonnakool ja kirik. Sealt on pärit ka vallakeskuse tugev kultuurikiht, nagu seda võime ajaloos kas või tööstusprii naaberasula Väike-Maarja näitel tõdeda.

Mis annaks kogukonnale tugevust ja sidusust nüüd?

Et ära hoida Tamsalu-suguste piirkondade getostumist, tuleks Eestit näha tervikuna ning juba riigi tasandil soodustada seal tööstuse arengut ning seda, et noortel ja andekatel ülikoolilõpetajatel oleks nendes piirkondades võimalus ennast teostada ja luua töökohti kohalikele.