Käendamisotsus võib kodust ilma jätta

Toivo ja Karmen Pendi maja. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Kergekäeline otsus olla käendajaks võib kaasa tuua ebameeldivusi. Raskuste tekkides oleks aga mõistlik võtta ühendust laenuandjaga, sest mida aeg edasi, seda keerulisemaks olukord muutub.

2006. aasta suvel oli Virumaal elav Toivo Pent nõus olema käen­dajaks Valgamaal elavale ämmale, kes tema sõnul soovis saada 15 000 krooni laenu köö­gi remondi tarvis. Laenu ei plaa­nitud võtta pangast, vaid ühest Lõuna-Eesti firmast. Paar nädalat pärast tehingu sõlmimist läinud aga ämm Pendi perega tülli.

"Pärast seda suhtlesime ema­ga ainult niipalju kui hädapärast vaja ja arvasime, et ta on laenu tagasi maksnud," ütles Toivo abikaasa Karmen Pent.

Halb üllatus tabas aga tänavu jaanuaris, kui Pendid said Tartu maakohtust teate, et maks­mata laenuga seoses on vaja tasuda 26 000 krooni.

Tänaseks on juh­tum üle antud kohtutäiturile, tagastatav laenunõue on kasvanud 33 000 kroonile ning Pentide krunt on arestitud.

Kahe lapsega pere ainuke sissetulek on naise emapalk, mees on hetkel töötu staatuses, tasuda on vaja majalaen.

"Me ei taha muud, kui et ema oma võla ära maksaks," ütles Karmen Pent.

Kohtutäitur antud juhtumit kommenteerima ei soostunud, kuna tegemist on pooleli oleva täitemenetlusega.

Käendaja on ka võlgnik
Käendusega võetakse laenajaga samaväärne kohustus laenuandja ees.

"Käendaja on solidaarvõlgnik. Võlausaldaja võib laenu tasumist nõuda nii laenusaajalt kui käendajalt, sellest tulenevalt tulebki käendatavasse laenu suhtuda täpselt samamoodi, nagu oleks käendaja ise laenu võtnud. Käendajal ei teki probleeme, kui ta võtab laenu tasumise üle või aitab seda tasuda. Siiski, olles teinud laenumakseid laenusaaja eest, on käendajal õigus esitada regressinõue laenusaaja vastu," kommenteeris SEBi eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas.

Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et sundmüüke tuleb pangal ette äärmiselt harva. "Probleemid süvenevad üldjuhul neil inimestel, kes pangaga koostööd teha ei soovi, ei võta vastu pangast tulevaid telefonikõnesid või vahetavad pangale teatamata elukohta, nii et nendeni ei jõua ka kirjad. Sellisel puhul võib panga jaoks olukord muutuda selliseks, et pöördutakse kohtutäituri poole kinnisvara sundmüüki panemiseks," rääkis Künnapas.

SEBi eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messi­mas tõdes, et sissetulekute vähenemise ja tööpuuduse kasvuga seoses on suurenenud ka laenuvõlgnevuste hulk, esimesena muutuvad probleemseks tarbimislaenud.

Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul on kodulaenudega tõsisemates raskustes (st pole suutnud tasuda üle 3 kuumakse) ja maksepuhkusel kokku umbes 1500 laenuklienti.

"Kodulaenuklientide koguarvuga (umbes 97 000) võrreldes on tõsisemate probleemidega silmitsi väike hulk inimesi. Maksepuhkus on abiks umbes 70% juhtudest - see tähendab, et inimene suudab pärast maksepuhkuse lõppu laenumakseid taas tasuda," märkis Künnapas.

Suhelda pangaga
Pankade esindajad rõhutavad, et juba raskuste tekkimise ohu korral tuleks võimalikult kiiresti laenuandja poole pöörduda.

"Kindlasti on varase reageerimise puhul võimalik leida nii laenusaajat kui -andjat rahuldavaid lahendusi, sh maksepuhkus, laenugraafiku muudatused, väikelaenude ümberstruktureerimine jne. Pank on huvitatud hea kliendisuhte säilimisest ning suhtub lugupidavalt neisse laenusaajatesse, kes ise oma raskustest teada annavad.

Tagatise realiseerimine on lahendus, mida pank kindlasti väldib, kui on alles mingigi võimalus laenu "töötavaks" muutmiseks," rääkis SEBi eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas.