/nginx/o/2008/12/19/107721t1h296c.jpg)
Alustades meie rahvakirjaniku Oskar Lutsu sarnaselt: "Kui neli arhitektuurihuvilist rahvamaja võlvsaalis istet võtsid, oli arhitektuuriseminar juba algamas ..." Tõsi küll, hilinemisega lisandus veel kaks linnakodanikku.
Kiri: Ehituskunsti tulevik koju kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meile kõigile jagus korraldajate pakutud mahukas DVD Põhjakeskuse arhitektuurinäitusel väljapandud tööde digitaalse versiooniga.
Jutuks on Eesti kunstiakadeemia õppejõu, sealse 3D laboratooriumi juhataja professor Martin Melioranski väga huvitav ja intrigeeriv loeng "Generatiivne geomeetria", mis toimus 27. märtsil Rakvere rahvamajas.
Seda Põhjakeskuse I korruse aatriumis eksponeeritud arhitektuuritudengite ja EKA magistrantide viimase aja uuemeelsemate tööde rändnäituse "Arhitektuur on kohal" raames.
Rakvere peaarhitekt Raul Järg tutvustas meie linna uue üldplaneeringu läbivamaid ideelahendusi ja julgeid tulevikunägemusi, millega oli mõneti seotud originaalseid avaliku linnaruumi modelleeringuid Euroopa väikelinnade planeerimise näidetel.
Kahju, et Rakvere jaoks nõnda olulisel ajal jagub küllaga "asjatundjaid" vaid internetis kommentaare jagama. Kui aga tuuakse tõelised väärtused ja edasiviivad ideed koju kätte, siis on saalid tühjad.
Korraldajadki märkisid heatahtliku huumoriga, et loengukülastuse vähemusrekordit ei õnnestunud meil lüüa - Jõgeval oli saalis 1,5 inimest (lapsevanem oma võsukesega).
Et paremini mõista USAs oma haridust täiendanud ja eksperimentaalseid kõrghooneid projekteerinud professor Melioranski pildirikka taustaga loengu sisu, soovitaksin minna loomuliku looduse keskele ja sõna otseses mõttes silmad avada ning imetleda sealset bioloogilis-botaanilise arhitektuuri võimaluste maailma.
On ju siin tegemist elava, loova ja iseennast kujundava geomeetriaga, mida on täiesti võimalik üle kanda ehitamise kunsti valmivatesse kehanditesse, mis loovad sarnaselt loodusega toimiva linnaruumi arhitektuuri.
Tänasel päeval on olemas väga võimsad insener-tehnilised, disaini ja arhitektuuri arvutiprogrammid, mis võimaldavad kujundada pea kõike - kas või koralli meenutavast pargiskulptuurist seeneniidistikuga sarnaneva tõsise kõrghooneni välja.
Loomulikult tuleb pieteeditundega suhtuda ka juba olemas ehituslikku keskkonda ja inimeste tarvis loodud avalikku ruumi.
Need vormitüpoloogial (nüüdisaegsed ruumikujundusideede alused) põhinevad reaalsete objektide ja detailide valmistamise digitaaltehnoloogiad ning virtuaalsed tarkvarad võimaldavad kombata arhitektuuri võimaluste piire.
Samas ei pea mõtlema ainult vertikaalselt, loodus ja arhitektuur elavad oma elu ka horisontaalselt.
Näen siin näiteks ühte võimalust tuimade kastidega täistikitud ja valglinnastunud elamurajoonide kujundamises - kas või "samblike kolooniatena", linnaruumi rohekoridoride ja linnainimeste liikumis-suhtlemisteede kujundamises voolavalt tõusva-langeva metsviinapuu-geomeetria kaudu jne.
Lõpetuseks tänan näituse ja seminari-workshop'i korraldajaid missioonitunde ja huvitavalt esitatud uudse arhitektuurimaterjali eest.
Johann Wolfgang von Goethe on kunagi öelnud: "Lille võlu avaldub alles siis, kui putukas ta küljes ripub, kui kastepiisk teda niisutab, kui ta on vaasis, kust ta oma viimast toitu imeb."