Juhtkiri: Masu plusspool

Foto: Caro / Scanpix

Eesti elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused on viimase aastaga oluliselt muutunud, näitab konjunktuuriinstituudi uuring.

Toidukaupade hinnatõusu ja majandussurutise mõjul muutis 79% tarbijatest mullu oma toidukaupade ostu- ja tarbimisharjumusi. Toiduainete hinnatõusu ja majanduslanguse tõttu toimunud toitumisharjumuste muutusi hindasid pooled elanikest tervisele kasulikuks - ja see on ometi hea.

Ka kõige lihtsamaid köögivilju oskuslikult maitsestades võib soodsalt saada mõnusa mekiga kõhutäie. Ideid oma menüü värskendamiseks on võimalik ammutada nii uutest kui vanadest kokaraamatutest, telesaadetest, internetist, nii vanaema kui naabrinaise käest.

Aianduspoodidest on kuulda, et kui varem olid huvilised valdavalt keskealised, siis nüüd tahavad näpud mulda pista ka nooremad, olgu hakatuseks või aknalaual potis.

Põnevate maitsetaime- ja köögiviljaseemnete valiku üle ei saa kurta.

Raskema aja pluss on seegi, et järele jäänud toitu naljalt ära ei visata. Märgata on solidaarsusprintsiipi: kollaste allahindlussiltide järgi orienteeruvad nüüd peale pensionäride ka jõukamad inimesed.

Alles see oli, kui keegi roosa ajakirja kaanestaar teatas, et tema on avastanud enese jaoks Säästumarketi, kus enne oli temasugustel justkui häbi käia.

Mentaliteedid on muutumas ja see on iseenesest tore. Hummer ja röögatu kasukas on pigem pilkeobjektid ja edevuse laada asemele tuleb kaine mõistus.

Hiljuti ütles Jüri Mõis, et võib-olla juba sel suvel veedetakse suvepuhkus kauge reisi asemel oma peenramaal koogutades.

Selle tulemusena hoiab raha kokku sõidu pealt ja saab lisa oma toidulauale ning rehade-labidate ja muruniidukiga liikumine asendab edukalt spordiklubides käiku.

Nooblites restoranides käijaid jääb aina vähemaks ja üha rohkem valmistatakse süüa kodus. See omakorda teeb tugevamaks pered, kel ühised õhtusöögid olid juba unustusse vajunud.