Kristiina Ojuland: “Silmaklappidega valitsusel pikka pidu ei ole”

Kristiina Ojuland. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Virumaalt valitud Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland hoiab silma peal ka kodutanumal, sest kohalike valimiste eel tuleb tal Virumaal reformierakonna ridu koondada.

Brüsselis on Euroopa Parlamendi hoone ette tõmmatud okastraat, et hoida eemal ebameeldivaid meeleavaldajaid. Ka Eestis avaldatakse üha enam meelt, kogutakse hartale allkirju ja käiakse peaminister Ansipi vastaste plakatitega tänaval. Kuidas te reformierakonna ühe juhtfiguurina valitsevat meeleolu kommenteerite?

Igas demokraatias mängib kodanikuühiskond minu arvates väga tähtsat rolli. Tänapäeval ei kujutaks sellist valitsemist ette, kui oma kodanikkonnaga valitsusväliste organisatsioonide kaudu ei suhelda ja kui nende mõtteid, nende ettepanekuid ei võeta tõsiselt – see ei oleks enam demokraatia, vaid autokraatia.

Ükskõik mis riigiga on tegemist, sel valitsusel, kes paneb silmaklappidega edasi, pikka pidu ei ole. Me ei saa eira­ta seda, et sotsiaalmeedia ja internetipõhine suhtlus ei ole ainult mingi nähtus kusagil Põhja-Aafrikas või Venemaal, kus kodanikuühiskond on viimas läbi olulisi muutusi, need on märgid sellest, et me elame 21. sajandis.

Minu hinnangul on Eesti ühiskonnas praegu ikkagi selline kitsas ringkond, kes juhtoina rolli võtnud, kõik sõltub sellest, kui suure hulga kodanikkonda suudavad nad end uskuma panna ja kaasa tõmmata. Aga teatud protsess on alanud ja seda on oluline jälgida. Ise, olles reformierakonna väga pikaaegne liige, jälgin seda protsessi loomulikult väga tähelepanelikult.

Kui vaadata, kuidas vanas Euroopas kodanikkond oma valitsustesse suhtub, siis Eestis on siiski usaldus valitsuse vastu kõrgem.

Kodanike eemaldumine valitsusest on üleüldine tendents ja palju on räägitud Euroopas demokraatia defitsiidist. Eestis pole seda väljendit palju kasutatud, aga siin on ka lihtsam asju stabiilsuse tasemele tagasi tuua, sest oleme nii väikesed.

Aga rahvas saab oma arvamuse välja öelda nii Brüsselis kui ka Eestis.

Rahvas saab oma arvamuse välja öelda valimistel. Kohalike valimisteni on jäänud alla aasta. Kas teie reformierakonna Lääne-Viru piirkonna juhina teete siin juba ka aktiivset tööd nende nimel?

Virumaal ringi käies näen, et kohalikul tasandil elavad inimesed normaalset elu edasi. Kohalike valimiste tulemus sõltub ikkagi sellest, kui head või halvad on olnud kohalikud linna- või vallajuhid eelneva nelja aasta jooksul.

Rakvereski on elu edasi läinud, suuri asju kavandatakse. Rakvere on viimastel aastatel muutunud ka hästi rahvusvaheliseks ja paistab Euroopas väga hästi välja.

Reformierakondlasest linnapea Andres Jaadla esindas Eestit ka Brüsselis regioonide komitee asendusliikmena, olles aktiivselt pildil. Nüüd, kui ta on kaotanud nii linnapea kui ka volikogu liikme koha, otsitakse sinna uut inimest. Jaadla kaasus on teie jaoks kindlasti ebamugav.

Andres Jaadla tegi kahtlemata linnapeana väga head tööd, oli avatud silmaringiga inimene. Ma arvan, et ka praegune linnapea Toomas Varek on väga õige inimene, kes toonud stabiilsuse, ajab asju rahulikult, kelle jutt on selge. Loodan, et tema juhtimisel leiab reformierakond järgmistel kohalikel valimistel inimeste toetuse.

Pärast Silver Meikari algatatud skandaali hakkasid paljud reformierakondlased parteist välja astuma. Kas ka Lääne-Virumaal, kus pink tundub niigi lühike?

Praeguse seisuga on mulle teadaolevalt meilt kolm inimest välja astunud, tõsi, jutuajamisi on olnud, ka väga pikaajaliste liikmetega siin maakonnas. Pigem on tendents selline, et viimastel nädalatel on pärast värbamiskampaaniat numbriliselt erakonna liikmete arv isegi kasvanud umbes 40 inimese võrra viimase kuu jooksul. See, mis toimub suures poliitikas, pole kohalikul tasandil suhtumisi muutnud.

Mis on praegu aktuaalne Euroo­pa Parlamendis?

Järgmise aasta Euroopa Liidu eelarve. Praeguse sisuga Euroopa Parlamendi poolt kokkulepet ei paista. Kardetakse, et jääbki järgmise aasta eelarve sel aastal vastu võtmata.

Kõige kesksem teema on muidugi järgmine pikk finantsperspektiiv 2014–2020. Kindlasti on seal Eesti jaoks olulised teemad, mis puudutavad põllumajanduse otsetoetusi.

Eile kohtusite Brüsselis Euroopa Parlamendi liberaalide koordinaatoriga. Mis oli teemaks?

Selgitasime liberaalide koordinaatorile koos Ivari Padariga, miks me tahame Eesti, aga ka teiste Balti riikide jaoks tõsta põllumajanduse otsetoetusi 59 protsendilt 75 protsendile Euroopa Liidu keskmisest.

Argumenteerisime oma soovi kõigi kolme Balti riigi nimel ja ta mõistis meie probleemi. Läbirääkimised selle üle jätkuvad.

Teie rida on Euroopas ka Venemaa poliitika. Milliseid suundumusi seal on?

Eesti-Vene piirikõnelused Euroopa Liidu poliitikas päevakorral ei ole.

Aga väga oluline on Euroopa Liidule järjekordne raport Venemaa kohta, mille kaasraportööriks ka mina olen. See puudutab Euroopa Parlamendi soovitusi Euroopa Komisjonile Venemaaga läbirääkimiste pidamisel, mis reguleeriks Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisi suhteid.

Need läbirääkimised on kestnud ligi kümme aastat ega ole eriti kuhugi jõudnud.

Praegu on väga teravalt üleval Venemaa WTO-liikmesus ja tema ignorantsus selles organisatsioonis, sest Venemaa ei täida seal kehtivaid reegleid. Sellega seoses on Venemaa sattunud laialt ka Euroopa äriringkondade kriitika alla.

Tulemas on Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumine, kuid olgem ausa­d, midagi positiivset sinna lauale tulemas ei ole.