Rannar Vassiljev: Finantsdraama mitmes vaatuses (õnneliku lõpuga?)

Rannar Vassiljev. Foto: .

Keerulisel ajal tekkib hirmus tahtmine kirjutada peaministri ja Eesti Panga presidendi kombel midagi positiivset. Siiski arvan, et kaine realistlikkus aitab kriisis rohkem kui põhjendamatu optimism.

Omavalitsuste jaoks on 2009. aastaga alanud finantsdraama esimene vaatus. Tänaseks on ka need, kes lootsid viimase hetkeni, et majanduslangus valdadest-linnadest kaarega mööda käib, roosad prillid heitnud ning keerulist olukorda tunnistamas.

Kahjuks pole leevendust oodata ka eesootavalt aastalt, mistõttu näeme tulevikus teistki vaatust.

Käesolev ja järgmine aasta on linnadele-valdadele viimaste aegade olulisimaid. Ühelt poolt tulude järsk vähenemine, kuid teiselt võimalused eurotoetuste abil märgatavalt areneda.

Seetõttu joonistub varasemast veelgi kontrastsemalt välja erinevus tugevate ja nõrkade omavalitsuste vahel.

Tõenäoliselt hindame aga lähiajal ümber oma senise arusaama sellest, kus läheb hästi ja kus mitte. Kriis näitab, et pelgalt suur rahvaarv ja kõrge keskmine palk ei taga edu finantsplaneerimiseta. Kardetavasti kerkivad halbade näidetena esile pealinn ja suvepealinn.

Elu vaid kohalike valimisteni

Lehtedest võib järjest lugeda uudiseid, et vald või linn on koostamas lisaeelarvet, milles tulud on vähenenud eelmise aastaga võrreldes viiendiku.

Samas on peamise tuluallika, tulumaksu laekumiseks prognoositud 90 või enam protsenti eelnenud aastal laekunust. Seetõttu võib karta, et neis omavalitsustes ei jää tehtud kärped aasta jooksul viimaseks.

Kuigi omavalitsused on mõnevõrra erinevad, siis enamikus neist väheneb laekumine eelmise aastaga võrreldes oluliselt. Lisaks kaob riigi kärpe tõttu omavalitsustelt sel aastal rohkem kui kolm protsenti tulumaksust. Sõltuvalt omavalitsusest jääb tulumaksu laekumiste vähenemine vahemikku 10 kuni 20 protsenti.

Kui praegu on kärped veel vaid arvud paberil, siis paratamatult muutuvad need lähiajal inimestele tuntavaks. Tänavavalgustuse väljalülitamine mõnes linnas ja vallas on vaid jäämäe tipp.

Kahjuks on linna- ja vallajuhte, kes on tunnistanud, et nende eelarve on koostatud ainult 18. oktoobrini elik kohalike valimisteni.

Louis XVI pärast-mind-tulgu-või-veeuputus-mõtteviis on ajaloos korduvalt oma kurva lõpu leidnud. Usutavasti kordab minevik ennast ka omavalitsuste puhul.

Üldiselt on Eestis kohalikul tasandil kombeks elada aasta korraga, mistõttu reservide kogumine on erand.

Rakveres suutsime 2007. aastal, mil ilmnesid esimesed märgid finantskriisist, kiusatusele vastu panna ja koostada 2008. aastaks väga konservatiivse eelarve.

Tänu sellele ning kokkuhoiule, õnnestus mullu aasta lõpus jätta 35 miljoni kroonine ülejääk, mis moodustas kogu eelarvest 13 protsenti.

See raha on oluliseks toeks sel aastal ning tagab linnale võimaluse ka raskel ajal areneda. Usutavasti nõustuvad täna needki, kes veel mõni kuu tagasi linnavalitsust koonerdamises süüdistasid, et see oli ainuõige lähenemine, sest reservideta oleks ka Rakvere väga keerulises seisus.

Säilitada finantsvõimekus

Kui riik poleks omalt poolt linna tulusid vähendanud pea 15 miljoni krooni ulatuses, oleksime eeldatavasti hakkama saanud tegevuskulusid kärpimata.

Nüüd tuleb meilgi lisaeelarvega püksirihma pingutada. Siiski jagame kokkuhoiu tegevusvaldkondade vahel nii, et ükski linna funktsioon ei saaks kahjustada.

Üks peamisi eesmärke on säilitada finantsvõimekus, tagada omafinantseering eurotoetusteks, mis toovad linna üle 30 miljoni krooni lisaraha investeeringuteks.

Nii saavad korda muusikakool, lasteaed Kungla, rulapark, reaalgümnaasiumi fassaad ning valmib ka kooli spordisaali tarvis juurdeehitis.

Euroraha kaasamine pole oluline vaid linna jaoks, vaid kogu Eesti majandusele, kuna nii on võimalik korrutada iga investeeritud kroon kuue või mõnel juhul lausa kahekümnega ning anda oluline finantssüst käibevahenditekriisis vaevlevale ettevõtlusele.

Hoolimata sellest, et Rakvere sel aastal keerulises olukorras tänu ettenägelikkusele toime tuleb, peame nagu kõik teisedki omavalitsused arvestama, et finantsdraama selle aastaga ei lõppe.

Realistlikult läbimõeldud tegevust tuleb jätkata ka järgmisel aastal. Nii kindlustame, et meid ei ähvarda samasugune taandareng, nagu hõljub Pärnu ning paljude teiste kohal.