Onu Bella ja Öörahu tulevad uuesti kokku
9. aprill 2009, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik meist on kuulnud paarikümne aasta eest laineid löönud Onu Bellast ja Öörahust, vähesed teavad, et selle bändi loomise initsiaator oli praegune Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Tarmo Linnas, kes algatas ka nüüd bändi taaselustamise.
Kokkutulemiseks leiti aeg küps olevat, ehkki vahepeal on kõvasti vett merre voolanud.
"Onu Bella ja Öörahu tulid kokku 1987. aastal, see oli murranguline ja pöördeline aeg. Nüüd on olukord mõneti sarnane," ütles Linnas, kes ei tee probleemi sellest, et muusikutel on endal aastaid palju rohkem.
"Pigem olemegi küpsemad," lausus ta.
Tegeldakse taastusproovidega ning üks esimesi suuremaid ülesastumisi on kavandatud suviseks Õllesummeriks Tallinna lauluväljakul. Samal ajal valmib bändi kokkutulekust ka DVD.
Taas üles astuv Öörahu võtab repertuaari kõik oma šokkroki stiili mahtuvad paremad palad, aga samuti mõne hiljem soolokarjäärina kavereid teinud Onu Bella hiti ja Tarmo Linnase post-öörahuaegse loo.
Olgu lisatud, et paljud laulud olid just Tarmo Linnase kirjutatud. Mõistagi ei jää tulemata päris uued palad.
Onu Bella ja Öörahu tuli kahe sõbra ja koolivenna Tarmo Linnase ja Igor Maasiku organiseerimisel kokku 1987. aastal, et purjetada pungi laineharjal postpungi paadis ühelt lavalt teisele.
Üheks suurimaks saavutuseks oli kahtlemata esinemine aasta hiljem Tallinna lauluväljakul peetud Rock Summeril, mis oli tolle aja suurimaid rokifestivale Balti riikides üldse.
Bänditegemise aegadesse jäi palju lahedaid seiku, mis sobinuks kindlasti ka Mihkel Raua ülipopulaarsesse raamatusse "Musta pori näkku", kus tolle aja rokielu mahlakalt kirjeldatakse.
Näiteks arutles avalikkus üsna pikka aega mõne pikantsevõitu lavaepisoodi üle, kas see, mida nähti, oli tegelikkus, või oli see pelgalt tõepärane imitatsioon.
Tarmo Linnas räägib ühe lõbusa loo: kord veetis ansambel kogu päeva loomaaias puuris, kus rahvas neid vaatamas ja söötmas käis ning sai kuulata nende a cappella esituses lugusid.
1990ndate alguses läks Onu Bella ja Öörahu laiali ja Onu Bella ehk Igor Maasik jätkas soolokarjääri, esitades põhiliselt tuntud hittide eestikeelseid kavereid. Öörahu püüdis minna edasi ingliskeelse repertuaariga, kuid see sai neile mingil määral saatuslikuks.
Tarmo Linnas pole aastaid hiljem oma põhitööd tehes siiski muusikast kaugel olnud, ta tegutseb basskitarristina sellises koosluses nagu Fish On Fire ja Üllar Saaremäe punkbändis Strepococcus Pyogenes.
Vastuseks küsimusele, kuidas punkmuusiku ja kirikuõpetaja tegevus kokku sobib, viitab Linnas, et tänapäeval on nii punk kui kirik mõnes mõttes sarnased, sest pakuvad põhivoolule alternatiivi.
Samas on üsna tavaline, kui pastor kuulub mõnda erakonda. Nii võibki öelda, et muusikutegevusega väljendab pastor Linnas oma vaateid meid ümbritseva elu suhtes.