Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2012/11/21/1446406t1h309e.jpg)
Keskkonnaamet: Tegemist on loodusliku protsessiga, mis ilmneb hetkel mitmetel jõgedel ja ojadel, mis voolavad läbi metsaste alade. Esiteks lagunevad praegu jõgedes sinna langenud lehed, mis omakorda toob kaasa orgaaniliste ühendite sisalduse tõusu vees. Mainitud ühendid on kerged ja liituvad vee pinnakilet moodustavate veemolekulidega, muutes nii pinnakile hõredamaks. Tänu sellele on vesi võimeline endaga rohkem õhku siduma. Kiire vooluga kohtades moodustuvadki seetõttu vahukogumid, mida vesi endaga kaasa viib. Selline vaht koosneb peamiselt õhust, veest ja lipiididest/proteiinidest.
Teiseks on vee toitainete sisalduse tõustes suurenenud ka bakterite ja algloomade hulk jõevees, kes orgaanilist ainet lagundades moodustavad nn biokile, mis kinnitub vees langenud puude, kivide, taimede jt objektide külge.