Rannar Vassiljev: sõnadest ei piisa, vaja on tegusid

Rannar Vassiljev.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Reformierakonna ja IRLi valitsus tunnistas riigikogule esitatud 2013. aasta eelarvega lõpuks seda, millest sotsiaaldemokraadid on pikki aastaid rääkinud.

 Lõpuks on ka paremerakonnad mõistnud, et 19eurone lastetoetus on aja jooksul muutunud naeruväärseks ning et õpetajad ja paljud teised avaliku sektori töötajad väärivad praegusest kopsakamat töötasu. Kahjuks ei ole nad aga jõudnud probleemide tunnistamisest oluliselt kaugemale.

Selmet kitsaskohtadele sisuliselt läheneda, üritab koalitsioon jätta potjomkinlikult muljet murekohtade lahendamisest. Eelarves on keskendutud kas kosmeetilistele muudatustele või veeretatud rahastamiskoorem võõrastele õlgadele. Reformierakonna “lastetoetuste reformi” kõlava poliitloosungi taga ei peitu muu kui 9,6 euro juurdeandmine kõige väiksema sissetulekuga peredele, mida tuleb soovijal taotlemas käima hakata.

Osa raskustes peresid peab viimast alandavaks ja loobub neist eurodest. Sisuliselt üritab valitsus tänase universaalse lastetoetuse muuta sotsiaalabiks, mille saamine sõltub perekonna sissetulekust. Samas ei hakka lisatoetust saama 310 eurot kuus teeniv üksikvanem.

Sotsiaaldemokraadid tahavad toetada kõiki lapsi ja seda mitte üheksa, vaid 38 euroga kuus. Ja meie nimetame oma ettepanekut reformiks, mitte lastetoetuste tuntavaks tõusuks, et kellegi väärikus poleks riivatud.

Õpetajate palka on reformierakonna ja IRLi valitsus lubanud tõsta 11 protsenti. Kuigi Eestis on koolipidajateks kohalikud omavalitsused, vastutab õpetaja töötasu eest valitsus, kes eraldab selle maksmiseks linnadele ja valdadele riigieelarvest raha. Lubatud palgatõusule kulub üle 15 miljoni euro. Aga küsimusele, kust tuleb raha, on vastus olemas seitsme miljoni euro ulatuses. Rohkem kui kaheksa miljoni euro osas vastust pole.

Teisisõnu on riik leidnud katte vaid viieprotsendisele palgatõusule, jättes ülejäänu omavalitsuste kanda. Samas prognoosib rahandusministeerium, et järgmisel aastal tõuseb keskmine palk pisut üle viie protsendi ehk siis õpetajate palk kipub kerkima keskmise palgaga samas rütmis. Pettunud õpetaja läheb oma murega koolidirektori juurde, kes omakorda pöördub linnapea või vallavanema poole. Viimasel ei jää üle muud, kui käsi laiutada ja haridusministri suunas näidata. Aga lubatud palgatõusu ikka ei ole. Kui siia ritta lisada veel tänavune 3,9protsendine ja järgmise aasta 3,5protsendine inflatsioon, siis vaevalt nii tudengite seas õpetaja elukutse populaarsemaks muutub.

Lastetoetuste kolmekordistamise ning õpetajate ja kultuuritöötajate 20protsendise palgatõusu tagamise kõrval on sotsiaaldemokraadid esitanud eelarvele kokku peaaegu 50 muudatusettepanekut.

Sotsiaaldemokraadid soovivad taastada lasteaedade programmi, mis suurendaks lasteaiakohtade arvu ning tõstaks lasteaiaõpetajate palka. Taas kord seisame selle eest, et ka gümnaasiumiklasside õpilased saaksid süüa tasuta koolilõunat.

Muu seas tuleb omavalitsustele tagada oma kodanike teenindamiseks ja kohalike murede lahendamiseks piisav rahastamine. Plaani, millisel määral ja millal Lääne-Virumaa ja kõigi teiste omavalitsuste tulubaasi, mida sai kriisi ajal põhjalikult kärbitud, taastama hakatakse, ei ole. Kui isegi maakonna keskused, näiteks Rakvere või pealinn Tallinn, ei suuda kindlustada teede normaalset korrashoidu, siis on omavalitsuste rahastamispõhimõtetes ilmselgelt midagi viltu. Eriti nukrasse olukorda sattub aga Vihula vald, kellele keskvalitsus ei kompenseeri eluaseme aluse maa maksu kaotamisega kaasnevat tulu vähenemist.

Selle sügise poliitdebattides on jäänud mõneti varju politseinike ja päästjate palgateema, mis pole kindlasti vähem tähtis. Meie fraktsiooni ettepaneku järgi peavad politseinike ja päästjate töötasud jõudma uuel aastal kärbete-eelsele tasemele. Kiirabiteenuse osutajatele ja residentidele tuleb aga lisaraha leida valitsuse reservfondist nn poliitilise katuseraha arvelt, mida sinna on planeeritud nelja miljoni euro eest.

Kunagise kokkuleppe kohaselt pidi riiklik töötuabiraha tõusma 2010. aastal poole alampalgani. Majanduskriisi ajal lükati leppe jõustumine aastasse 2013. Tänane valitsusliit soovib seda lubadust veelgi kaugemale tulevikku viia, tuues põhjuseks äsjase streigi käigus kokkulepitu. Teisisõnu ei suuda valitsus tervishoiutöötajatele antud lubadust pidada ning otsustas võtta raha töötute arvelt, nimetades samas puutumatuks “katuseraha”, mille koalitsioonipoliitikud oma valimisringkondadesse veavad.

Kõigil meie ettepanekutel on olemas katteallikaid. Valitsuse põhjendamatult suure reservfondi vähendamise kõrval näeme ette ka muudatusi maksupoliitikas – ühiskonna jaoks kriitiliste probleemide lahendamiseks on vaja kehtestada tulumaksule lisaaste.

Eelarvesse toob samuti lisatulu lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade ühtlustamine. Eelarve puudujääki vähendab ning riigi rahandusseisu parandab see, kui hoida 200 miljoni euro ulatuses kokku kiiresti sulavaid reserve.

Tagasi üles