Kolmapäeva õhtul leidis Tamsalus aset märkimisväärne sündmus – kraana tõstis katlamajale suitsugaasipesuri koos uue korstnaga.
Suitsugaasipesur aitab raha kokku hoida ja õhu puhtamaks teha
23. november 2012, 20:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt paigaldati suitsugaasipesur ning selle peale korsten – nende kõrgus on kokku 30 meetrit.
Vana korsten jäi samuti alles. Edaspidi liigub suits kõigepealt pesurisse ja seejärel väljub uue korstna kaudu, vajaduse korral on võimalik kasutada ka vana korstnat.
“Suitsugaasipesuri paigaldamise järel väheneb õhusaaste ning tänu väljuvate suitsugaaside jahutamisele 50 kraadini tõuseb ka katla efektiivsus,” rääkis aktsiaseltsi Tamsalu Kalor juhataja Neeme Malva. Saaste vähendamine on oluline, kuna lähedal asuvad korrusmajad.
Uue tehnoloogia kasutamine võimaldab edaspidi küttehinda võimalikult stabiilsena hoida.
Neeme Malva sõnul hakkab Soome tehnoloogial ehitatud Condensi pesur tööle hiljemalt kahe nädala pärast, sest teha on veel torustike ühendamise ning elektrimontaažitööd.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et Tamsalu Kalor on pidevalt teinud investeeringuid ja otsinud rahastamisvõimalusi, et soojahind elanike jaoks võimalikult odav oleks.
“Nende initsiatiivi saab ainult kiita,” tunnustas Toomas Uudeberg.
Tamsalu ja Sääse alevikku köetakse hakkpuidu ja mõningal määral ka põhuga, soojahind on seal püsinud muutumatuna 2007. aastast – hind megavatt-tunni eest lõpptarbijale koos käibemaksuga on 60.50 eurot. See on Eesis üks odavamaid.
2000. aastal mindi varasemalt õliküttelt üle hakkpuiduga kütmisele, kuus aastat hiljem lisandus põhukatel ning ühendati Sääse alevik Tamsalu katlamajaga.
Üle-eelmisel aastal lõpetati Tamsalu linna ja Sääse aleviku soojatorustiku renoveerimistööd.
Suitsupesuri projekti tööd teeb riigihanke võitnud AS Agrosilva.
Renoveerimistöid rahastab ligi pooles ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) atmosfäärikaitse programmist ning need lähevad kokku maksma 312 000 eurot. Omaosaluse katteks võttis aktsiaselts Tamsalu Kalor pangast laenu.