Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Assamalla kure kannatus sai õnneliku lõpu

See kurepaar elab Vinnis. FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Aprilli alguses saabus toonekurg Assamallas tiheda liiklusega maantee ääres asuva korstna otsa, mis on pesapaigana kasutusel olnud juba kolmkümmend aastat.


Assamallas vana korstna otsa ehitatud pesas nägid inimesed ligi nädala seismas esmalt ühte lindu, kes kaitses arvatavasti oma kodu, et teised tema liigikaaslased seda ei hõivaks ja kaaslase saabudes saaksid nad hakata oma pereelu elama.

Kolmapäevaks kroonis kannatust edu, siis jõudis kohale ka paariline.

Ornitoloog Urmas Sellis selgitas, et tihti saabuvadki toonekured pesitsuskohta ühekaupa, sest emas- ja isaslinnud lendavad sageli ära erineval ajal ja talvituvad erinevates paikades.

Ornitoloogi hinnangul märkavad inimesed lindude tegevust sageli alles siis, kui kurepaaril on käsil juba pesa kohendamine.

Väga paigatruud linnud

Assamalla kauaaegne raamatukogujuhataja Meeli Kuntur mäletab, et kured on Assamallas pesitsenud rohkem kui kolmkümmend aastat.

Raamatukogustööle tuli Meeli Kuntur 1961. aastal. "Siis asus praeguse korstna asemel Lindre talu rehehoone. Kuuekümnendatel see lagunes ja järele jäi ainult kümmekonna meetri pikkune korsten," rääkis Kuntur.

Üksik korsten tundus meeldivat valgetele toonekurgedele, kes punusid selle otsa oma pesa.

"Kahjuks polnud pesapaiga valik aga eriti õnnestunud. All avatud korstnalõõri kaudu tekkis pesas tuuletõmbus ja kurepojad ei koorunud ebasoodsates tingimustes," teadis Meeli Kuntur.

Kuid leidus inimene, kes hästi loodust tundis - ta müüris kinni korstna alumise lõõriava.

"Nüüd on juba aastaid olnud kurepesas pojad. Tavaliselt kaks," ütles Kuntur.

Meeli Kuntur rääkis, et pulmarongidel on tore komme teha peatus Assamalla kurepesa juures.

"Ümber korstna seotakse lint, ilmselt tagamõttega, et kurg pruutpaarile kiiremini külla tuleks."

Urmas Sellis kinnitas, et toonekured on väga paigatruud linnud.

"Nad tulevad tuhandete kilomeetrite kauguselt kõrvalepõikamatult enamasti just vanasse kohta tagasi."

Kuna toonekured on pika elueaga linnud, siis võib samu linde samas pesas näha aastaid.

Valge-toonekured võivad looduses elada rohkem kui 20 aasta vanuseks.

Mõnikord võib juhtuda, et kui tavaliselt Aafrikas talvituv valge-toonekurg Eestis vanasse pesitsuspaika jõuab, on teised linnud selle juba hõivanud.

"Vahel peetakse maha suuri kaklusi, on isegi surmajuhtumeid ette tulnud. Kui pesa vanemad asukad uustulnukatele alla jäävad, tuleb neil otsida uus pesitsuskoht," rääkis Sellis.

Sellise sõnul hakkasid nii valge- kui must-toonekured Eestisse saabuma märtsi lõpus.

"Suurem osa toonekurgedest on veel saabumata," arvas ornitoloog.

Näha ka must-toonekurge

Must-toonekurgi pesitseb Eestis vaid 80 paari ümber, kuid Lääne-Virumaa inimestel pole nendega kohtumine võimatu.

Viimased kolm aastat on Lääne-Virumaa lõunaosas pesitsenud Eesti tuntuim must-toonekurg Raivo, kes on varustatud raadiosaatjaga.

Viimased teated kure kohta pärinevad Bulgaariast, kuid Urmas Sellise sõnul on vägagi tõenäoline, et Raivo tuleb tänavugi vanasse pesakohta tagasi.

Mitmel aastal on mustad toonekured elutsenud ka Lehtse kandis.

20.01.2022 21.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto