Juhtkiri: Sambarahaks ikka jätkub

Erametsaomanikele kulub lisaraha marjaks ära. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Me kõik mäletame hästi mesimagusa jutuga pangatöötajaid, kes saatsid meile ahvatlevaid kirju ja pidasid meeldivaid kohtumisi teemal, kuidas endale muretu pensionipõlv kindlustada.

Ehkki "ohver" avaldas kahtlust, kas ta selle eani üldse elab, oldi varmad rahustama - elukvaliteet tõuseb, tervis paraneb ja selle fondi toel saame kindlasti vanaduspäe­vi mõnusalt palmisaartel nautida.

Kõige äkilisemat tõusu reklaaminud kunagine rokiiidol Gunnar Graps suri vaesuses, vahepeal tõsteti veel pensionile jäämise iga, headel aegadel jõudsalt kogunud sam­baraha hakkas ühtäkki kahanema ning üldine elustandard aina kukkus.

Vanem põlvkond meenutas nõukogudeaegseid obligatsioone, millega rah­vas petta sai, usaldust murendas ka kroonivahetusele järgnenu.

Nüüd on siis jõutud sin­namaani, et kolme pensionisambaga rahva silme ette joonistatud el­doraado jääb püüdmata sinilinnuks.

Tõde on see, et valitsusjuht Andrus An­sip teatas: riigipoolsed pensionimaksed teise sambasse külmutatakse juulikuust.

Tallinna börs ja Eesti väärtpaberikeskus teatasid selle peale, et on mures Eesti riigi pikaajalise rahalise stabiilsuse pärast.

Sest see on leping ja lubadus, millega on liitunud peaaegu 600 000 inimest.

Kogumispensioni maksete peatamine annab väidetavalt kaks olulist tagasilööki.

Esiteks on riigil edaspidi väga raske veenda inimesi mõne pikaajalise reformiga kaasa tulema, kui riik nii jõuliselt ühepoolselt kokkulepetest taganeb.

Teiseks tähendab see otsus tulevaste pensionide vähendamist sadadel tuhandetel inimestel.

Täna keskmist palka saav kolmekümnendates aastates inimene jääb pensioniikka jõudes ilma kümnetest tuhandetest kroonidest.

Usaldus on kadunud. Mõni spetsialist on öelnud, et see samm sisaldab ka suuri õigus­riske, et petta saanud inimesed alusta­vad kohtuteed.

Ent vaevalt, sest meie, leplikud põhjamaalased, rühime aina vaikselt edasi. Sest sambarahaks ikka jätkub.