Jõulumaad ärkavad ellu

Roela käbimaja õuel on möödunud aegadel saanud ka lõkketule ümber mängida. Foto: Arvet Mägi

Juba järgmisel nädalal avavad oma uksed jõulumaad, kus saab näha nii tulevärki ja võlutrikke kui ka kogeda jõulurõõmu lihtsatest asjadest.

Vallimäel avab detsembrikuus väravad kolmandat aastat võluloss, kust ei puudu ei võlurid ega päkapikud, on kuusemets, põlevad tõrvikud ja lõkked, tulevärk ja aupauk.

Näha saab nukuetendust “Saabastega kass”, meisterdada mesilasvahast jõuluküünlaid, koos jõulumemmega kaunistada piparkooke, uudistada päkapiku postkontorit, õppida võluritelt trikke ja kõige julgemad võivad külastada kummitusekoobast.

Lisaks lubab linnuse koduleht, et linnuse kits ennustab uut aastat ning külla tuleb jõuluvana.

“Ma ei tea, et kuskil mujal Eestis oleks jõulumaadel võluloss ja võlurid päkapikkudel abiks,” tõi Rakvere linnuse direktor Kaidu Tiirik välja linnuse jõulumaa erinevuse teistest. Tiirik lisas, et kui varem sai programmi igal ajal tellida, siis tänavu on valida konkreetsete aegade vahel ning osaleda saab vaid ettetellimisel.

Roela käbimaja muutub järgmise nädala esmaspäevast reedeni jõulumaaks Vinni valla lasteaialastele ja I klassi õpilastele. Roela naisseltsi esinaine Reet Naarits, kes on üks eestvedajatest, ütles, et kõik see sünnib tänu kohalikele aktiivsetele naistele vabatahtlikkuse korras juba neljandat aastat.

Nõnda saavad lapsed õues läbi käia päkapikuraja, mängida-tantsida ning hiljem käbimajas meisterdada, pakutakse ka teed ja kooki. Kes soovib, võib jõuluvana postkontoris oma kirjagi üle anda.

“Kui teeksime suurt reklaami ettevõtmisele, siis muutuks see kommertsiks, aga eesmärk on eelkõige pakkuda jõulumaad oma valla lastele,” märkis Naarits.

Vihula vallas Jaanioja käsitöötalus avaneb külastajatele jõulumaa kogunisti neljateistkümnendat talve ning esmaspäevast kuni neljanda advendini on võimalik ette registreeritud lastegruppidel ja peredel sellest osa saada.

“Meilt küsitakse lihtsat lastele mõeldud asja ning nõnda on meie programm ka välja kujunenenud,” rääkis mamsel Janika Saar ning ütles, et jagub tegevust nii õues, meisterdamist toas kui kehakinnitust.

Jaanioja puhul on märksõnadeks “kulgemine” ja “protsess”, lapsed saavad kanda päkapikumütse või lumehelbekostüüme, ise küpsetada piparkooke, meisterdada oskustele vastavalt alates jõulukaartidest-kuuseehetest kuni päkapikkude-ingliteni.

“Metsaskäik mõjub iseenesest muinasjutulisena, sest laps satub sinna väga harva, eriti talvel,” leidis Janika Saar. “Ja lapsed on väga õnnelikud, kui saavad ise midagi teha.”

Ürituste ja kontsertide korraldaja Dina Kivi sõnul tuleb Vihula mõisas advendiaeg sellel aastal veidi teistmoodi.

Vihula mõisa jõulukülla ­oodatakse tänavu 8., 15. ja 22. detsembril tegutsema käsitöökodades: meisterdama vilditud seepe, klaashelmeid, ehteid jne. Lastele loetakse muinasjutte Vihula karudest, pakutakse piparkookide küpsetamise võimalust ja saanisõitu.

Legendidest huvitatute jaoks tehakse mõisatuuri tõrvikutega, viinamuuseumis saab omakorda degusteerida legendiga seotud Vihula napsi.

Kõik nimetatud päevad lõppevad kontserdiga. 22. detsembril tuleb ka jõuluvana külla.

Sagadi mõisas küll traditsioonilist jõulumaad ei avata, kuid jõuluteemalised programmid on sealgi ette valmistatud.

Aartika panustab heategevusse

Möödunud aastal hästi tegutsenud Aartika puhkekülas jõuluküla tänavu uksi ei ava.

Anneliis Mägi osaühingust Siilenna ütles, et varem puhkeküla hallanud Aartika Grupp OÜ sattus majanduslikesse raskustesse ja praegu on maja müügis. Tänavu tegeletakse Mägi sõnul sponsorite toel heategevusega, millega kasumit ei teenita. Päkapikuriietes minnakse jõulumeeleolu viima lastekodudesse.