T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ministri lubadus tõi haiglajuhile puna näkku tagasi

, arvamustoimetaja
Ministri lubadus tõi haiglajuhile puna näkku tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ain Suurkaevul on põhjendatud lootus jääda Rakvere haigla juhiks ja mitte haiglareformi käigus saada tervisekeskuse direktoriks.
Ain Suurkaevul on põhjendatud lootus jääda Rakvere haigla juhiks ja mitte haiglareformi käigus saada tervisekeskuse direktoriks. Foto: Arvet Mägi

Rakvere haigla juhil Ain Suurkaevul läks nägu kaameks, kui luges Postimehest, et 2020. aastaks muutub tema juhitav haigla tervisekeskuseks.

“Praegu on suur küsimärk, mis saab Rakverest, Viljandist ja Narvast – seal on ilmselt kauem eriarstiabiga haigla, aga järjest julgemalt räägime ka nende puhul tervisekeskuse perspektiivist,”  rääkis artiklis sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.

“Rakvere haigla teeninduspiirkonna inimestes ja minu töötajaskonnas tekitas see kohutava segaduse. Pikka aega nägime siin vaeva, et seletada meie perspektiive ja kuidas asjad tegelikult on. Mul on palju tuttavaid, ja kui nad tulid tänava peal vastu, siis küsisid, et no, tervisekeskuse direktor, mis siis nüüd saab. Mitte sellepärast, et lihtsalt pilgata, vaid nad ikka natuke muretsesid ka. Ma olen kohutavalt palju selgitustööga nüüd siin vaeva näinud,” kõneles Ain Suurkaev.

Ta on pidanud oma jutu kinnituseks sotsiaalministeeriumist saadetud ettekanded arstidele ja õdedele suisa ette näitama, tõestamaks, et neis on selgelt kirjas fakt haigla säilimise kohta.

“Selline hästi suur hirm vallandus,” tõdes Suurkaev.

“Ärge erutuge iga asja peale, mis leht kirjutab,” kommenteeris sotsiaalminister Hanno Pevkur. “Rakvere haigla on ­ainus haigla, kus ma olen käinud kogu personaliga kohtumas, ja seda juba kolm korda. Mitte ühegi teise Eesti haigla personaliga ei ole ma kohtunud kolm korda silmast silma, nii et kõigil on võimalik olnud küsida, mis neil hingel. Minu sõnum neile oli, et Rakvere haiglas on põhjust töötada – see kindlus peaks olemas olema. Kindlasti on mõtted kolmest suurest üldhaiglast – Viljandis, Narvas ja Rakveres – jätkuvalt pädevad.”

Minister on veendunud, et nende kolme haigla miinimumteenuste loetelu on edaspidi vähemalt samal tasemel nagu praegu. Seejuures on kaks olulist aspekti teeninduspiirkonna suurus ja inimeste kaugus arstiabist mitte rohkem kui 70 kilomeetrit.

 Ministri sõnul on 40 000 teenindatavat alumiseks piiriks, ja kuna Suurkaevu sõnul on Rakvere haiglal 70 000 teenindatavat, siis on see nõue selgelt täidetud.

Üheks tähtsaks näitajaks on ministri sõnul öövalves olevate arstide, teiseks kiirabibrigaadide arv. Haigekassa rahastab Rakvere haigla puhul jätkuvalt kolme öövalves arsti, neljanda valvearsti valve maksab kinni Rakvere haigla ise. Kiirabibrigaadidest rääkides nimetas minister, et pole välistatud, et Lääne-Virumaa ühe brigaadi juurde saab.

“Minu eelistus on lähinädalatel ja lähikuudel vajalikud otsused ära teha ja anda inimestele selge arusaam, mis haiglavõrgust saab ja millised teenused ühes või teises haiglas olema saavad. Aga Lääne-Virumaa puhul ma küll ei näe, et siin mingeid olulisi drastilisi muutusi peaks toimuma,” kõneles Pevkur.

Märksõnad
Tagasi üles