Moonakülas võib tegutseda koerte sarimürgitaja

Riina Möllitsa tütar Karolin Möllits koos koer Hubertiga, kes on koledast kogemusest juba taastumas.

FOTO: Teet Suur

Rakvere põhjaosas asuva Moonaküla koeraomanikel tasub olla ettevaatlik, sest viimase aasta jooksul on siin esinenud mitu koerte mürgitusjuhtumit.


Moonaküla loomaomanikud on ärevuses. Viimasel ajal on siin aset leidnud mitu koerte mürgitusjuhtumit, millest osa on lõppenud looma surmaga.

Selles linnaosas elava mures koeraomaniku Aivar Lõhe sõnul teeb teda ärevaks see, et koertel on võimalus saada mürki. "Isegi siis, kui mürgitamine pole kellegi konkreetse inimese korraldatud, on mürk kusagil loomadele kätte saadav," ütles ta.

Mürgitusjuhtumeid kinnitab ka loomaarst Viivo Võlu, kelle juurde on viimase aasta jooksul toodud vähemalt kolm mürgitustunnustega koera.

Viimane teadaolev juhtum oli selle kuu alguses, kui Riina Möllitsa kolmeaastane isane iiri setter oksendas roosat massi. "Ma võinuks sellest mingisugust proovi võtta ja oleks kohe kindel olnud. Ma ei tulnud sellise asja pealegi, et loomi mürgitatakse," lausus Riina Möllits.

Järgmisel päeval mindi koeraga Viivo Võlu vastuvõtule. Veterinaar tegi loomale süsti ning arvas, et tegemist on mürgitusega. Paranemist ei järgnenud ning nii sõideti kiiresti Tartu maaülikooli loomakliinikusse. "Tartus võeti kõik proovid ja kuigi nad ei saanud kindlaks teha, missuguse mürgiga oli tegemist, kinnitasid kõik nähud, et tegemist oli mürgitusega," rääkis Riina Möllits.

Koer jäeti mitmeks päevaks statsionaari tilgutite alla. Nüüd on ta tervenemas.

Riina Möllits ütles, et tegemist on toakoeraga, kes tõesti pääses jooksuajal korraks üksinda välja, ja nii ei võigi täpselt väita, kas koer sai mürgitatud toitu kusagilt mujalt või pandi see talle hoovi. Looma ravikulud on suured ja ületavad 5000 krooni. "Ma nägin, kuidas loom piinleb, tal on tekkinud hallid karvad, ta ei saa ju aru, mis ja miks toimub," kõneles perenaine.

Moonakülas elab pere, kellel on kahe aasta jooksul lahkunud mürgituse tõttu kolm neljajalgset pereliiget.

Kahe puhul on see juhtunud viimase aasta jooksul. Kaks puhastverd saksa lambakoera ja üks segavereline keskaasialane on siit ilmast mürgi läbi lahkunud.

Kõik nad olid õuekoerad, kellest viimane oli koguni ketis ja kelle kuut ei asunud mitte aia ääres, vaid selle sügavuses.

"Hommikul oli koer surnud, eest ja tagant tuli haisvat verd," kirjeldas looma peremees. Viimane, kolmas koer lahkus mullu detsembris, Viivo Võlu tehtud lahang konstateeris mürgituskahtlust.

"Moonaküla koeraomanikud ja mitte ainult nemad peaksid olema tähelepanelikud ja hoidma oma lemmikutel silm peal, tasuks jälgida ka ringi luusivaid kaaskodanikke," arvas Aivar Lõhe.

Tagasi üles