Kõigile on teada, et põllumajandusreformide käigus ja regionaalpoliitiliste tõmbluste tõttu on maaelu soikunud. Kuid sugugi mitte lootusetult.
Juhtkiri: Tondilosside uus elu
12. detsember 2012, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeg-ajalt saabub ka linna tagant metsast positiivseid uudiseid: ennäe, tulukene siiski vilgub viimati …
On õnn, kui mõni edukas ettevõte leiab kusagilt järjekordse tondilossi, mis paarkümmend aastat kasutuseta seisnud, ja rajab sinna uuesti tootmise, et inimestele tööd pakkuda ja sedasi ka kohalikku elu aktiveerida.
Vana Kaarma broilerifarmi kompleks, mis kolhoosiajal oli kõva tegija, käis pärast majandite lagunemist käest kätte ning keegi ei osanud sellele eluvaimu sisse puhuda.
Nüüd võttis selle korda teha edukas Tallegg, mis põhiliselt Tallinna ümber toimetab.
Tõsi, tööd saab automatiseeritud farmides küll vaid viis inimest, aga asi seegi. Põhiline, et elu käiks, eeldus, et sõnnikuga ja selle haisuga probleeme ei teki.
Aga see pole ainus näide. Vanad hanilad teeb Tallegg korda ka Uudekülas, kuhu samuti tuleb broilerifarm. Inimeste hirm võimalike probleemide ees on arusaadav, kuid suuremaid vastuväiteid rahvakogunemistel ei esitatud.
Teame, et elektrituulikutega on hoopis teised lood: keegi ei taha neid hiiglaslikke ventilaatoreid oma koduõue lähedale. Järjekordne eurolaut võib küll kõvasti haisu levitada, kuid eks maainimene teab juba ammusest ajast, et hais pole kedagi tapnud. Tuleb vaid loota soodsatele tuultele.
Mõned laudad on kasutusele võetud ka teisel otstarbel kui need algselt rajatud, näiteks saekaatrite või mööblitööstustena. Selles vallas on positiivne näide Haljala lähedal asuv Halver Puit, kus käib pidev areng tänaseni. Ja sõnnikuhaisu pole seal üldse vaja karta, nagu näiteks Assamallas või Viru-Jaagupis.