/nginx/o/2016/02/26/5098701t1had8b.jpg)
/nginx/o/2012/12/11/1479152t1h0980.jpg)
Väike-Maarja lähedal avatud Kaarma broilerifarmi aastane toodang – ligi kaks miljonit broilerit – peaksid tõstma oluliselt eestimaalaste linnuliha tarbimist, kuid osa sellest võib jõuda ka piiri taha.
Broilerifarm tõstab meie kanalihalembust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20 aastat tondilossina tühjalt seisnud kanalad ostis Tallegg ära nelja aasta eest, renoveerima asuti neid poolteist aastat tagasi ning nüüd meenutab kolhoosiaega seal vaid silt ja plekist kukk, mis üle võõbati ja vanale kohale jäeti.
Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et uue broilerifarmi kaheksas saalis on korraga 225 000 tibu, kuid aasta peale kasvatatakse seal toodanguküpseks vähemalt 1,7 miljonit broilerit. Talleggi suurim broilerifarm asub Rannamõisas, kokku kasvatab ettevõte oma kuues broilerifarmis aastas 11 miljonit lindu.
Esimesed tibud toodi uude farmi juba 3. detsembril ning 38 päeva pärast ehk 11. ja 12. jaanuaril peaks nad Kaarmalt välja saadetama.
Talleggi linnudivisjoni juht Lauri Kallikorm rääkis, et linnukasvatus on hügieenibisnis ning nende märksõnaks bioohutus. Söödana kasutatakse vaid Eesti põllumehe kasvatatud vilja, eripära on see, et uue söödana katsetatakse ka kuivatamata teravilja.
Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder kiitis Talleggi süsteemse, kvaliteetse ja innovatiivse majandamise eest. “Nad mõtlevad nii lindude heaolule kui ka tarbijale,” märkis minister.
Linnukasvatuses on tootmine paljuski rajatud automaatikale, Talleggi suuruselt teises broilerifarmis saab tööd viis inimest – üks mehaanik ja neli talitajat.
Järgmine broilerifarm tuleb Uudeküla hanilakompleksi
Aktsiaseltsil Tallegg on kavas rajada broilerikompleks ka Tamsalu valda Uudeküla endistesse hanilatesse, kus linnukasvatus lõpetati viisteist aastat tagasi. Seal algavad renoveerimistööd tõenäoliselt järgmise aasta lõpus ning broilerikasvatuseni jõutakse ideaalis 2014. aastal.
Talleggi juhatuse liige ja tootmisdirektor Vallo Kruusimägi rääkis, et broilerilindlateks on kavas muuta viis kunagist hanilat, mis mahutavad korraga
103 000 lindu. Uudeküla lindlate keskkonnamõju hindamise aruande põhjal jäävad kõik näitajad lubatu piiridesse, negatiivsemateks mõjudeks on siiski võimalik lõhna levik sõnnikuveo ajal ning tuntav liikluskoormuse kasv.
Vallo Kruusimägi sõnul kaalutakse lisatee ehitamist, kuid see sõltub kokkulepetest maaomanikega. Arutelul osalenud Tamsalu vallavolikogu esimees Andrus Freienthal märkis, et ettevõte peaks mõnevõrra panustama kohalike elanike heaks, näiteks tegema korda Uudeküla-vahelise teelõigu, sest see on kitsas ja suurenev koormus rikuks seda. Mõtet toetasid ka arutelul osalenud kohalikud.
Mitu kohalikku elanikku tundis huvi sõnniku hoiustamistingimuste vastu. Ettevõtte esindajate selgituste järgi hakatakse broilereid pidama sügavallapanul. Sõnniku hoidmiseks spetsiaalseid rajatisi ei kavandata, sest seda ei luba veterinaarnõuded. Tekkiv tahesõnnik koguneb kasvatustsükli vältel (38–40 päeva) farmi ja eemaldatakse tsükli lõpus. Tallegg veab sõnniku endale kuuluvasse sõnnikuhoidlasse Jõelähtme vallas.
Üldiselt olid nii kohalikud inimesed kui valla esindajad seda meelt, et tänapäevase broilerifarmi rajamine on pigem positiivne, sest lagunenud hooned saavad korda ning lisandub ka töökohti.