Brigaadikindral süüdistab presidendi julgeolekunõunikku

Brigaadikindral Urmas Roosimägi. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja.

Tapa väljaõppekeskuse nullist üles ehitanud Urmas Roosimägi lahkus enne tähtaega maaväe juhi ülesannetes staabiülema kohalt ning ta määrati reservi, samal ajal andis president talle brigaadikindrali auastme.

Lehtses elav 51aastane kindral ei välista tulevikus kohalikku poliitikasse astumist.
"Mulle meeldib teenida, kuid mitte teenindada," tsiteerib oma otsekohesusega vaenlasi kogunud Roosimägi Gribojedovit.
Küsimusele, miks ta otsustas esitada ametist lahkumise avalduse kolm kuud enne tähtaja kukkumist, vastab Roosimägi, et siin oli mitu põhjust.

"Üks ning peamine põhjus oli presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik. Olles sellel ametipostil, sain aru, et Kadrioru poolt vaadatuna on kõikides riigikaitsealastes küsimustes A ja O Indrek Kannik.

Tema otsustab, kes saavad auastmed, kes saavad autasud. Temal on selline punane pliiats, millega ta oma äranägemise järgi kriipsutab alla või maha. Igal inimesel, ükskõik millisel alal ta ka ei töötaks, peab olema mingi perspektiiv. Ma sain aru, et minul see perspektiiv puudus, sest minu nime on selle punase pliiatsiga korduvalt maha tõmmatud," rääkis Roosimägi.

"Kui härra Indrek Kannik oli kaitseministeeriumi kantsler, siis tema käskkirjaga pandi Herman Simm kaks korda ametisse. Ei tea, miks venis õhutõrje hange ligi neli aastat ja Jägala sõjaväelinnak kinni pandi, mis on praegu tunnistatud valeks sammuks. Mul on väga kahju, et presidendil on selline nõuandja," rääkis Roosimägi.

Ta lisas, et 2. veebruaril tegi kaitseväe juhataja esildise, kus ta tahtis teda ülendada. "Aga 6. veebruaril sain teada, et Kannik kasutas järjekordselt oma punast pastakat. Samal päeval tegingi oma lahkumisavalduse. Ja seejärel sain brigaadikindrali auastme seoses reservi minekuga," ütles Roosimägi.

Roosimägi ütles, et poliitika on tema tulevikus üks võimalusi.

"Mul on käinud ukse taga mitme partei delegatsioonid. Mõtlen selle peale. Aga võimalus on minna ka ärisse, mulle on ettepanekuid tulnud nii Prantsusmaalt kui ka Ukrainast. Igasuguseid pakkumisi on. Aga esialgu sügiseni ma laisklen."

Presidendi kantselei kommentaar brigaadikindral Roosimägi väljaütlemistele oli lühike: "On kahju, et pikalt riiki teeninud Urmas Roosimägi ei mõista, kuidas riik ja sealhulgas presidendi kantselei toimivad."

Neljapäeval andis kolonel Roosimägi intervjuu ka Delfile.

Roosimägi rääkis portaalile muuhulgas, et aumärkide andmisel jätab Kadrioru poliitika reservis oleva ohvitseri kinnitusel soovida, sest eelistatakse haavata saanud kaitseväelasi nendele, kes on enda ja üksuse missioonilt tervelt tagasi toonud. "Need esildised, mis meie tegime on lauale pandud ja on antud ainult nendele, kes on haavata saanud. Kas see on õige? Kas see on inimese tegevuse kriteerium?" ei mõista Roosimägi.

Presidendi kantselei nõunik Kristel Peterson saatis neljapäeva õhtul vastuseks veel ühe kommentaari: "Mõjub küüniliselt ja arusaamatult kui kauaaegne ohvitser Urmas Roosimägi heidab ette, et riiklike teenetemärkidega on Eesti tunnustanud ja tänanud neid
kaitseväelasi, kes on saanud välismissioonidel raskelt haavata. Lisaks meenutagem, et Eesti riikliku teenetemärgi on saanud ka Iraagis ja Afganistanis
lahingoperatsioonidel Eesti üksusi juhtinud ohvitserid."

Intervjuud Urmas Roosimägiga loe reedesest Virumaa Teatajast.