Sellist Rakveret ma tahaksin - ja kohe

Marko Pomerants. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Rakvere kui linnaruumi arenguks on vaja visiooni igal juhul ka siis, kui haldusreform Rakvere jaoks midagi ei muuda.

Tegelikult oleks uusi aspekte küll, kui linna ümbruse vallad oleks sama omavalitsusüksuse territooriumil.

Põldlinnastumine

Küsimus on põldlinnastumises. Võtame kas või minu elukohajärgse külapoe - Põhjakeskuse.

Mäletan rõõmsameelset Rakvere vallavanemat avamisjärgsel päeval mööda kaubanduskes­kust ringi tuhisemas. Suur investeering vallas. Äge.

Samas on linn ja maal asuv kaubanduskeskus ühendamata. Popiks käimisteeks saanud Näituse tänaval lõpeb tänavavalgustus täpselt linna piiril.

Edasi on pimedus. Orienteeruda saab muidu tuledes kaubanduskeskuse järgi.

Valikuid on kaks, kas rajada valla poolt tänavavalgustus või tuleb vallavanemal pimedal ajal valla piiril hakata helkureid jagama.

Aga vähemasti tee on ja rahva tervise aspektist on väga hea, et inimesed liiguvad.

Muidugi, bussiga Haljala poolt kaubanduskeskusse tööle tulijad peavad maantee ääres kõndides ka ellu jääma.

Seni on nii läinud. Sama on uute elamualadega linnapiiri taga, kus inimesed on tahtnud endale teatud privaatsust, kuid teenuste ootus on seotud linnaga.

Olgu selleks kas või rattatee linna, laste koolitamisest kõnelematagi.

Rakvere linn peab saama oluliselt juurde elamualasid, kus uute hoonete juurdetulek on planeeritud ja muu linna infrastruktuuriga seotud.

Need kohad tuleb leida ja uus linna üldplaneering neid võimalusi ka pakub. Mõistlik on, et teinekord olemasolevate hoonete asemel.

Ega see ju ikka mõistlik ei ole, et Mulla tänava otsas laiutab garaažide ala, kus autode hoidmisega enam ilmselt suurt pistmist pole.

Seda kõike mõnesaja meetri kaugusel Rakvere kuulsast keskväljakust.

Muidugi on garaažides mõnus niisama asju hoida, et nende äraviskamist edasi lükata.

Ma ei tungi eraomandile kallale, aga ootan huviga, et näiteks kümmekonna aasta pärast oleks kõnealune maatükk ostu-müügi teel omanikku vahetanud ja tegemist oleks kena asumiga Rakvere idapiiril.

Rakveres on samas palju säilitamisväärset, seda lausa piirkondade kaupa.

Rakvere on küll väike linn, aga võimaldab mõelda suurelt.

Võtame näiteks jalakäijate promenaadi, mis algab (lõpeb) Rohuaia tänaval ja lõpeb (algab) Rakvere ametikooli ees.

Sellest liinist võiks saada Rakvere National Mall nagu Washingtonis, pikk roheala, mille ühes otsas majakaks Kapitoolium, teises Lincolni mälestusmärk ja mille lähedusse jääb näiteks ka Valge Maja.

Hakkad Rohuaia tänavalt kõndima, kõige­pealt astud sisse Nordea Panga majas olevasse galeriisse, mis on ajahambale vas­tu pidanud, jõuad turuplatsile, vasakul jääb pilk Rak­vere Valgele Majale, linnavõimu kantsile, platsil skulptuur jalgrattaga ümber valjuhääldiposti tiirutavast noorukist.

Natu­ke eemal on võimalus iseendal jalgrattakarusselliga ümber posti tiirutada.

Grossi Turukaubamajast on saanud töötav kaubandusmuuseum, kus on võimalik ostelda läbi viimase kahe aastasaja poodide.

Muidugi on tegemist Virumaa Muuseumide ketti kuuluva muuseumiga.

Õnnelikumad võivad kokku trehvata vanahärra Olegi endaga, kes, jalutuskepp käes, muuseumis ringi patseerib.

Kauplemine on olnud suur osa tema elust.

Tuleviku tänavale jõudes näed paremal ajaloolist haridustemplit, Rakvere güm­naasiumi ja taamal Tarkuste Majaks nimetatud uut haridushoonet, kus võimalik raamatukogusse minna ja akadeemilist õhku hingata.

Linna põllustumine

Aga tagasi meie oma Mallile. Seminari tänaval on kahe autosõiduraja vaheline roheala muudetud laiemaks.

Seal on väikesed purskkaevud ning porgandi- ja tillipeenrad, et XXI sajandi linnalapsed näeksid, kuidas toidu kasvatamine tegelikult välja näeb.

Lõpuks jõuame arhitektuuri pärli, Rakvere ametikooli ette, kus õpilaskohvikus on võimalik jal­ga puhata ja osa saada veel mil­lestki, mille sisu ma ei tea.

Näiteks lastele mõeldud ehitusmaailm, kus ise võimalik müüri laduda, naela laua sisse lüüa, tappi saagida jne.

Mis tahes täna võõrast ja uljast ideed tappa ei tasu.

Olgu sel­leks või rippraudtee Vallimäelt võimaliku pilvelõhkujani.

Me oleme uhked oma vapiürituste üle punklaulupeost meeste tantsupeoni, vahele veel nii naistele kui meestele üksteise tõukamist sumoareenil.

Need on ettevõtmised, mis panevad Rakverest rääkima. Nii kolmel-neljal päeval aastas.

Oluline on aga, et me ise tunneks rõõmu oma linnakeskkonnast ja seda liigaastal kolmesaja kuuekümne kuuel päeval.

Rakvere linna üldplaneering Rakvere 2030 on teostamisel. Materjalid linna kodulehel kättesaadavad, tundke linna tuleviku vastu huvi.

Praegu võib küll olla raske aeg millegi uue rajamiseks, aga nii raske pole see ometi, et tulevikku plaanida ei saa.