Peep Mardiste: Eestlaste võimalused Euroopa Parlamendis

Eesti Energia reklaam Foto: Peeter Langovits

Neil päevil võib näha kesk­erakonna reklaame tekstiga "Reformierakonna ideed on ajaloo prügikastis".

Valimiskampaania on alanud. Kuid nende kahe erakonna saadikud kuuluvad europarlamendis samasse, liberaalide fraktsiooni! Selles kontekstis on seega sisuliselt tegu ühe erakonnaga.

7. juunil valitakse üle viie aas­ta taas Euroopa Parlamendi saadikuid. Saadikud ei esinda mitte oma liikmesriike, vaid üleeuroopalisi erakondi ja maailma­vaateid.

Millised on Eestist valitavate saadikute šansid "pildile pääseda"?

Oluliseks näitajaks Euroopa Parlamendis on paljurahvuseliste parlamendigruppide sisemine ühtsus - kas suudetakse kujundada seisukoht, mida kogu fraktsioon hääletusel järgiks.

Iga saadik on oma otsustes vaba, kuid fraktsiooni ühtsus on teiste fraktsioonidega eelnõude läbi­arutamisel tugevaks valuutaks.

Suurte fraktsioonide mured

Europarlamendi suurima, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni moodustavad konservatiivid ja kristlikud demokraadid.

Eestist kuulub sellesse poliitilisse pe­rekonda IRL, kel on europarlamendis üks saadik.

Praegu kuulub konservatiivide fraktsiooni kokku 288 saadikut, suuruselt teise - sotsialistide fraktsioonis 217 saadikut.

Eestist kuulub sinna kolm sotsiaaldemokraati, eelolevate valimiste järel on neid seal oluliselt vähem.

Euroopa Parlamendi kahe suu­rima poliitilise pere - konservatiivide ja sotsialistide - ühiseks probleemiks on fraktsiooni­de sisevastuolud.

Erimeelsuste tõttu ollakse raskustes fraktsiooni ühiste seisukohtade kujundamisel, palju aega ja energiat läheb omavaheliste maailmavaateliste erimeelsuste silumiseks.

Selliste vastuolude suuruse näi­teks on Briti konservatiivide ot­sus lahkuda pärast eelolevaid valimisi fraktsioonist ja liituda euroskeptikute fraktsiooniga.

Prae­gu on Briti konservatiive Euroo­pa Parlamendis 51.

Kui poolsada saadikut ei suuda 288-liikmelises fraktsiooni oma seisukohti soovitud määral kaitsta, siis mida suudab seal näiteks üks IRLi saadik?

Suurtes fraktsioonides suudab väikeriigist valitud üksik saa­dik oma ideed kuuldavaks te­ha, kui ollakse fraktsiooni juhtidega n-ö sina peal või kui omatakse oma fraktsioonis mõjukaid protežeesid.

Hiigelsuure parlamendi kiires elus on suure fraktsiooni üksik saadik õnnelik, kui saab parlamendi liftis fraktsiooni juhiga paar lauset vahetada.

Kaalukeeleks on keskmikud

Suuruselt kolmanda frakt­siooni moodustavad liberaalid, kuhu kuuluvad sõbralikult koos nii reformierakonna kui keskera­konna saadikud, kes on Brüsselis pilt­likult öeldes pinginaabrid.

Seega jagavad sama maailmavaa­det ja hääletavad ühtemoodi.

Kuna ka 2009. a valimiste jä­rel soovitakse koos samasse frakt­siooni jääda, siis oleks neil era­kondadel strateegiliselt mõist­lik kogu valimiskampaania Eestis ühiselt planeerida, rahastada ja läbi viia.

Euroopa Parlamendi keskmi­kud on 44 saadikuga euroskeptikud, 43 saadikuga rohelised ja 41 saadikuga kommunistid.

Tunnustatud Euroopa Liidu poliitikate uurija professor Simon Hix on ennustanud, et 2009. a valimiste järel suureneb parlamendis eelkõige keskmike osakaal ja tähtsus.

Euroskeptikute frakt­siooni hakkaks kuuluma rah­valiidu esindaja, kelle edu on siiski väga vähetõenäoline.

Kommunistide fraktsioon ei saa Eestist täiendust, rohelistel on aga reaalne võimalus.

Valituks osutudes hakkaks Era­konna Eestimaa Rohelised kan­didaadid kuuluma Euroopa ro­heliste fraktsiooni, mis ühendab rohelist maailmavaadet kandvaid parteisid kogu Euroopast.

See on fraktsioon, kus üksteist tuntakse ja kuulatakse ning kus ka Eestist loodetavasti valitav saadik saab oma teemasid maksma panna.

Olles fraktsiooni suuruselt europarlamendis keskmike seas, osutuvad roheliste hääled sageli hääletustel kaalukeeleks.