/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2009/04/15/163610t1hd919.jpg)
Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud arvamusliidrite lõunal "Mida kriisist õppida?" esimesena üles astunud europarlamendi liige Katrin Saks arvas, et õiged õppetunnid tulevad alles siis, kui kriis on möödas.
"Viimased numbrid Euroopa Liidu kohta näitavad seda, et majandus langeb 5% ja aasta lõpuks on ELis 25 miljonit töötut," lausus Saks.
Samas uskus ta, et midagi võime juba olla kriisist õppinud. "Kui laiemalt vaadata, ei ole tegemist ainult majanduskriisiga. Langevad kokku majandus- ja finantskriis, energiakriis, toiduainete puudus maailmas. Ehk peame loobuma ohjeldamatult tarbivast eluviisist ja pöörduma säästlikuma tarbimise suunas."
Katrin Saks arvas, et eestlased on äärmiselt leplik rahvas. "Suhkrutrahvid läksid maksma suurusjärgus sama palju kui kõigi poolt armastatud Kumu. Ma imestan, et keegi tänavale pole tulnud," sõnas ta.
Saksa hinnangul peaks riik sekkuma SMS-laenudega seonduvasse ja asja tõsiselt reguleerima. "Kas tasub ikka riigil pealt vaadata, kui nii suur osa elanikkonnast nii ebamõistlikult käitub?" küsis ta.
Saks oli siiski lootusrikas ja kasutas olukorra hindamiseks Oscar Wilde'i sõnu: „Kõik oleme rentslis, aga vaatame tähtede poole."
Kui meil oma raha ei ole, on maksimaalselt oluline, et kasutaksime ära ELi abiraha, arvas europarlamendi saadik.
Koolitades noori inimesi, tuleks mõelda, kuidas koolitada neid nii, et nad annaksid tulevikus tööd iseendale ja ka teistele. "Me armastame mõelda, et olema kohutavalt ettevõtlikud, aga Euroopa keskmisega võrreldes on meil arenguruumi veel küll," lausus ta.
Üks valdkond, mida EL toetab, on energiatõhusus. Eesti väikeettevõtetest on seda toetust kasutanud vaid 16%.
"Erinevate riikide stiimulpakette lapates jäi ikka silma riigi tugi energiatõhususe programmidele. See on kulutus, mis toob tulevikus kindlasti tagasi. Eesti saaks selles vallas väga palju ära teha," rääkis Katrin Saks.