Arvamusliidrid otsisid lahendusi

Majanduskriis võib viia paljude ettevõtete sulgemiseni. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Eile Rakveres peetud arvamusliidrite lõunal tõdeti, et majanduskriis on saanud alguse aastaid tagasi väärtustekriisist ning praegu on aeg väärtusi ümber hinnata. Valitsuse tasandil tuleks lisaks kärbetele koostada ka stiimulpakette.

Ajalehe Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldatud üritusel kõneldi teemal "Mida kriisist õppida?". Vestlusringis, kus osalesid Jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja pedagoog Riho Mäe, arutleti, kas ja kuidas on kriis mõjutanud väärtushinnanguid.

"Arvamusliidrite lõuna teemaks oli valitud küsimus, mida kriisist õppida, kusjuures teema üle arutlesid poliitik ja kohalik äriautoriteet, teises blokis vestlesid pedagoog, kultuurijuht ja usuinimene väärtushinnangute muutumise üle," ütles Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe. "Eriti heameel on positiivse vastukaja ja suure auditooriumi üle."

Lõunale oli kutsutud kohalikke poliitikuid, ettevõtjaid, haritlasi, kultuuriinimesi, kes aktiivselt debatti sekkusid.

Leplik rahvas
Euroopa Parlamendi liige Katrin Saks avaldas arvamust, et eestlased on väga leplik ja liberaalne rahvas, kes on üle tähtsustanud turu isereguleerimise võime, tuues näiteks suhkrutrahvi, mille puhul õigel ajal ei sekkutud, vaid mille rahvas kinni maksis. Samuti taunis Saks ajakirjanduse suhtumist, kinnitust, et kriis on hea, sest ellu jäävad tugevamad.

"Uue nähtusena on meil palju noori töötuid. Euroopa Liidu rahaga saaks neid suunata ümber- ja täiendusõppele. On oluline hoida neid inimesi hõives - ajutisel tööl, õppimas -, et ei tekiks suurt hulka heitunuid," rääkis Saks.
Saks viitas veel suurele hulgale kasutamata võimalustele Euroopa Sotsiaalfondi raha näol, mille rakendamise vastu ei ole ka sotsiaalministeerium seni erilist huvi tundnud.

"Praegu oleme tegelenud kärpimisega, aga sellega tööd juurde ei loo. Euroopa Liidu abiprogrammide rakendamine aga ei nõua suuri finantseeringuid," lausus ta.

Abinõude pakett
Ettevõtja Oleg Gross on seda meelt, et riigi kulutusi peaks tunduvalt vähendama, sealhulgas ametnike palku.

"Ka devalveerimine tuleks pikemas perspektiivis kasuks. Väheneksid ettevõtete palgakulud, muutuksime välisturgudel konkurentsivõimelisemaks. Vastuargumendina tuuakse, et inimesed ei suudaks siis oma laene maksta, aga nad ei suuda seda juba nüüd," kõneles Gross.

Ettevõtjana arvas Oleg Gross, et umbes viit protsenti inimestest, kes on rumalad, laisad, alkohoolikud ja vargad, ei tohiks töö juurde lasta, sest neist on oluliselt rohkem kahju kui kasu.

"Nende ülalpidamine läheb maksumaksjale kulukaks, kuid see on kindlasti otstarbekam kui nende poolt töö narrimisest tekitatud kahju," on Grossi seisukoht.
Ettevõtja pani ette moodustada kiiresti majandusteadlastest, analüütikutest, pangandusspetsialistidest töörühm, et välja töötada abinõude pakett, millest valitsus juhinduks.

Pedagoog Riho Mäe avaldas arvamust, et neil, kes elanud ka varasematel aegadel palgast palgani, puudub kriisikibedus, raskem on neil, kes mõni aeg tagasi soetasid kinnisvara ja võtsid laene.

"Kriis annab ka kirikus tunda. Kogudustes, kes tegelevad sotsiaaltööga, hingehoiutööga, on praegu inimesi rohkem. Põhiteema, millest tullakse rääkima, on illusioonide purunemine," rääkis Tauno Toompuu.

Virumaa Teataja korraldas koos Euroopa Parlamendi infobürooga arvamusliidrite lõuna ka eelmisel aastal. Siis kõneldi regionaalpoliitikast.

Arvamusliidrite debatiga seoses tegid Lääne-Virumaalt saatepäeva ka Vikerraadio ja Raadio 4.