Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/16/1526334t1h50e4.jpg)
Rakvere piiritustehase omaniku Estonian Spiriti tütarettevõtte ES Bioenergia puiduhakkel töötama hakkava koostootmisjaama vundamenti paigutati eile nurgakivi.
Silindrisse, mis kaeti pidulikult seguga, pandi värsked ajalehed, Rakvere kuldmünt ja koostootmisjaama ehitusega seotud dokumentide koopiad ning kõigil oli ka võimalus lisada omalt poolt visiitkaart või mõni meene.
“Koostootmisjaama nurgakivi ei ole mitte ainult nurgakivi soojatootmisele Rakveres, vaid palju laiemalt võttes rukki külvipinnale. See annab kindluse, et piirituse tootmine Eestis jätkub. Ilma selle projektita me kindlasti ei jätkaks siin. Hetkel, kui ma panen siin gaasikatlamaja käima, moodustab toote omahinnast 45 protsenti energia, mis iseenesest on täiesti ajuvaba. Sellisel viisil ei ole kuidagi võimalik piiritust kasumlikult toota ja sedasi kaugele ei jõua,” rääkis Estonian Spirit OÜ ja ES Bioenergia OÜ juhatuse liige Sven Ivanov, kelle sõnul muudab koostootmisjaam tootmiseks vajaliku energia kaks ja pool korda odavamaks.
Kohalikul hakkpuidul töötama hakkava jaama võimsus on kümme megavatti soojust ja üks megavatt elektrit. Sellest piisab, et katta Rakvere piiritustehase soojavajadus ja varustada soojusega Rakvere linna kaugküttevõrku, tehase vajadustele vastab ka elektri võimsus.
“Katlamajast tuleb välja tööstuslik aur, mis juhitakse läbi turbiini, mille tagant võetavat madala rõhuga auru kasutatame piirituse tootmiseks, ja pärast, kui aur on kondenseeritud, läheb soojus soojusvaheti kaudu linna,” selgitas Sven Ivanov jaama tööpõhimõtet.
“Eesti majasid ja talusid on kogu aeg köetud puudega, nafta ja gaas tulid meile peale teist maailmasõda. Kui kunagi köeti maja ja viinakööki puudega, siis tänasel päeval on seda jälle mõistlik teha. Puid kasvab juurde, milleks energiakandjaid sisse tuua, kui need on omal olemas,” põhjendas Sven Ivanov hakkpuidu kasutamist.
Kalkulatsioonid on Ivanovi sõnul näidanud, et pärast koostootmisjaama töölehakkamist langeb soojahind 15 protsenti, kuid see oleneb mitmesugustest välistest asjaoludest.
Rakvere linnapea Toomas Varek ütles, et energia teema pole olulisel kohal mitte ainult Rakveres ja Eestis, vaid kogu maailmas, ning kui Rakveres hakkab tööle katlamaja, mis aitab küttehinna hoida kasvõi praegusel tasemel, siis ka see on suur asi.
“Soodne soojahind on oluline nii Rakvere elanikele kui ka ettevõtjatele, kes plaanivad Rakverre investeerida. Lisaks toetab meie linna suundumust säästlikult areneda see, et küttena kasutatakse kohalikku puiduhaket,” lisas Varek.
Jaam valmib plaanide kohaselt septembri alguseks. “Rakvere linnaga sõlmitud lepingu kohaselt peame andma 1. detsembrist 2013 linnale sooja. See on täiesti realistlik, sest enamik seadmeid on valmis. Koostootmisjaam on oma olemuselt vundament, mille peale kruvitakse seadmed, ja siis ehitakse kast ümber. Oktoobris paneme piiritustehase uuesti käima. Oleme täiesti graafikus,” kõneles Sven Ivanov.
Kokku umbes nelja miljoni euro suurust investeeringut otsustas toetada saastekvootide müügist saadud rahaga ka Eesti riik keskkonnainvesteeringute keskuse vahendusel, suunates projekt ligikaudu 1,8 miljonit eurot. Ivanovi sõnul oli see esimene kord, kus tema ettevõtjana tundis riigi tuge. Mõtteavaldus riigi toe kohta rõõmustas Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi sedavõrd, et ta juhtis sellele asjaolule tähelepanu ka oma sõnavõtus.
Rakvere uue koostootmisjaama ehituse peatöövõtja on Filter AS.
Taastuvenergeetikaga seotud projektide arendamisele keskendunud ES Bioenergia OÜ kuulub Eesti kapitalil baseeruvasse ettevõtete gruppi, mille omanikeks on endised metsanduskontserni Sylvester aktsionärid.