Kuidas näeb välja pruudipõud?

Kui mõnel pool on pruute lausa jalaga segada, siis Eesti maapiirkondades on olukord vastupidine. Noori mehi on märksa rohkem kui naisi, teadjamad nimetavad olukorda pruudipõuaks. Foto: Reuters

139 noort* meest 100 noore naise kohta – sellise tulemuse andis rahvaloendus Laekvere vallas, mis tähendab, et vald asub maakonna noorte meeste ja noorte naiste suhtarvu tabeli lõpuotsas.

Ja need noormehed, kes siin on, on rohkem alkoholilembesemad, ütleb Laekvere aleviku vahel jalutav Karit, kes on ise väikese lapsega kodus. Tema hinnangul korralik mees naiseta ei jää. Ise kolis ta lähiümbrusest hiljuti Laekverre, et lapsel oleks mugavam koolis käia.

Põhjuseks, miks noori naisi sealkandis eriti pole, peab Karit tööpuudust. “Neile, kes alkoholi pruugivad, siin sobib, aga korralikul on raske toime tulla,” arvab ta.

Tööpuudusest kõneleb ka Laekvere põhikooli direktor Arne Labe. “Arvan, et meestele on siin rohkem tööd kui naistele, sest enamik töökohti on seotud põllumajandusega,” sõnab Labe. Ta mõtiskleb ka tehnika arengu üle, mis on tekitanud olukorra, et üha vähem inimesi leiab maal tööd.

Laekvere valla peamised tööandjad, mida kohalikud nimetavad, on Artiston OÜ, Palmako AS, Laekvere Põllumajandusosaühing ning vallamaja, lasteaed, koolid, poed. Viimastes on Muuga raamatukogu juhataja Maarika Lausvee arvates üsna püsiv kaader ning esimestes ülekaalus meeste tööd. “Mis see noor naine siin maal ikka teeb, kui tal tööd ei ole,” ütleb Lausvee.

Direktor Labe leiab, et kui kunagised koolilõpetajad on kodukanti tagasi tulnud, siis pigem järeltulevat põlve kasvatama, milleks on maal head tingimused. Laekveres on kõik vajalik ka käe-jala juures. “Aga karjääriinimesed tagasi ei tule,” mõtiskleb Labe.

Kuna nii Laekveres kui Muugas on põhikool, lähevad õpilased edasi õppima mõnda suuremasse asulasse, kus on gümnaasium või kutseõppeasutus, peamine sihtpunkt on Rakvere. Neid, kes põhiharidusega piirduvad, on imevähe. Sageli valitakse edasi ka kõrgkool ning siis juba kodukanti tagasi ei tulda. Sest tööd ju pole. “Ka poisid, kes kõrgkooli lähevad, ei tule siia naljalt tagasi,” ütleb direktor ning oletab, et võib-olla jäävad koju siis need, kes põhikooli kõige paremate hinnetega ei lõpetanud.

Praegu on Laekvere põhikoolis seis üsna võrdne: seal õpib 36 poissi ja 40 tüdrukut. Muuga põhikooliski on poisse-tüdrukuid enam-vähem võrdselt. See seis aga muutub. Kui 2011. aasta rahvaloenduse tulemustest Laekvere valla kohta käivaid vanuselisi andmeid vaadata, selgub, et 2011. aastal olid valla beebidest kaheksa poisid, aga tüdrukuid oli vaid üks. Aastaseid poisse oli üheksa, tüdrukuid neli, nelja-aastaseid poisse kolmteist, tüdrukuid viis. Samas olid tüdrukud ülekaalus kaheksa-aastaste seas: kaksteist tüdrukut viie poisi vastu.

Et aga põhiprobleemiks on pruudipõud, siis on põhjust vaadata, milline on olukord näiteks 18aastaste seas. Selles eas oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuusteist noormeest ja üheksa neidu. Või 24- ja 27aastaste hulgas. Esimeste seas olid mehed ülekaalus 14 : 5, kolm aastat vanemate puhul aga 12 : 3.

Laekvere toidupoe müüja Naima ütleb, et ei ole varem sellele mõelnud, kuid leiab, et tõepoolest on üksikuid noori mehi rohkem. Naima isegi on vahepeal kodukandist ära käinud, kuid nüüd sinna tagasi pöördunud.

Ka Muuga raamatukogu juhataja Maarika Lausvee ei olnud varem selle peale tulnud.

“Tõesti, kui võtame alla 30aastased noormehed, siis neid lugesin küll kokku, aga tüdrukuid külas pole,” mõtiskleb ta. Üleüldse on sealkandis noori vähe.

Lausvee arvab samuti, et tegemist on peamiselt põllumajanduspiirkonnaga. Kui ta vaatab 70ndatest pärit fotosid, näeb ta neil 30 traktoristi, praegu on neid hädapärast umbes viis. “Tehnika on ju nii võimsaks läinud,” sõnab ta.

Koolis, kuhu noor naine võiks idee poolest tööle minna, on kaader üsna püsiv olnud. Näiteks Muuga kooli tuli Lausvee mäletamist mööda viimati noor õpetaja üheksateist aastat tagasi. Kes nooruses tulnud, need on jäänudki, arvab ta. Naljatamisi pakub ta lahenduseks, et peaks valda õmblusvabriku looma, siis tuleks naised ka, kuid lisab, et ega see pole nii lihtne, et tule ja tee.

Muuga raamatukogus liigub aga noori üldse vähe. Käivad koolilapsed, siis tuleb vahe sisse ja uuesti hakatakse käima keskikka jõudes.

“Ja pigem ikka naised käivad raamatukogus,” naerab Lausvee, kuid lisab, et mehed kasutavad pigem samas majas asuvat spordihoonet.

Muuga Maanaiste Seltsi juhatuse esimees Ilma Lausvee naljatab, et Lääne-Virumaa tüdrukud tulgu aga Laekverre, siis kaob probleem. Kuid tõsinedes kinnitab, et tõesti, noormeestel polegi tüdrukuid võtta. Tema jutust selgub, et kohalik kultuurielugi on vaiksemaks jäänud: kuigi tegutseb rahvatantsurühm ja kapell, ei ole enam koori ega naiste tantsurühma. “Elu maal pidigi luksus olema,” täiendab teda Maarika Lausvee.

Laekvere aleviku vahel jalutab veel vastu 60ndates Valdek, kes tõdeb, et temagi on üksik, aga tema üksi olemine kõnealuse probleemiga ei haaku. Temagi räägib tööpuudusest, öeldes, et paljud noored poisid käivad Soome tööle. “Aga muidu on nii nagu praegu – rahvast ei liigu,” viitab ta alevikule. “Suvel on veidi rohkem.”

Laekvere noored* arvudes

    Mehed    Naised

20 a    8    13

21 a    10    12

22 a    13    11

23 a    13    10

24 a    14    5

25 a    10    8

26 a    8    7

27 a    12    3

28 a    10    4

29 a    12    8

30 a    9    7

31 a    6    4

32a    7    3

33 a    6    4

34 a    8    6

Kokku    146    105

*Noorte all on mõeldud 20–34aastaseid.

Allikas: statistikaamet