K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sven Hõbemägi: märkamine ei ole valikute küsimus

Sven Hõbemägi
, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Sven Hõbemägi: märkamine ei ole valikute küsimus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sven Hõbemägi.
Sven Hõbemägi. Foto: Erakogu

Täna kuulutatakse Rakvere ametikoolis Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja maakonnalehe Virumaa Teataja koostöös juba kümnendat korda välja aasta tegu.

Nominentide mitmekesisus näitas taas, et kõik teod ei pruugi olla suured, et neid märgata, vaid ka väikesest võib saada oluline märk nii väiksemas kogukonnas kui terves maakonnas.

Oluline on see, et kõik, mida ette võetakse, oleks tehtud hinge ja südamega. Siinkohal võib nimetada väga atraktiivse ja suurt kasutust leidnud Uudeküla liuvälja arendamist, Kehala ralliringi laiendamist või isikuteona esitatud Lontova seikluspargi rajamist Kundasse Revo Koha eestvõttel. Hando Kuntro ja Piret Smagar aga tegid Emumäele omanäolise skulptuuride allee, mida saavad kõik huvilsed ise uudistama minna.

Sageli pannakse kogutud mälestused, kellegi teod või oma mõtted raamatutesse. Nii oli ka möödunud aasta rikas trükiste poolest: Heli Kirsi ja Leini Leppik koostasid raamatud Rakvere gümnaasiumi kohta, Marju Metsman Väike-Maarja seltsimaja ajaloost; Lembit Anton kirjutas armastusest – teatrist ja muusikast; Urve Tinnuri lasteraamatu “Julge mereröövli muinasjutt” tiraaž müüdi läbi erakordse kiirusega. Kõik nad on jätnud oma jälje ajalukku.

Lääne-Virumaa on tuntud tugevate koorilaulutraditsioonide poolest ning seda saime tõdeda ka seoses Elo Üleojaga, kelle koorid on saavutanud kõrgeid tulemusi mainekatel konkurssidel.

2012. aasta oli meie maakonnas rikas selliste tegude poolest, mis ületasid televisiooni uudisekünnise. Telepildi vahendusel jõudis paljude eestimaalasteni, kuidas avati renoveeritud Rakvere ametikool, kauaoodatud õpetaja autähis Haljalas ning kuidas Rakveres peeti Euroopa noorte jalgpallimeistrivõistluste kõrgel tasemel jalgpallilahinguid. Tapal toimus aga esimest korda Eestis ainulaadne Priit Pärna animafilmide festival. On ju Priit Pärn omal alal maailmas väga tuntud ning oma lapsepõlve veetnud Tapal. Tänavu jõudis lõpule ka UNESCO kultuuripärandisse arvatud Struve meridiaanikaare otspunkti tähistamine.

Ei saa salata, et esiletõstetute hulgas on neid, kes ürituste korraldamise ja hoonete rajamisega tulu teenivad, kuid siin peaks vaatama laiemalt ning mõtlema kindlasti võimalustele, mida on kogukonnale konkreetsete ettevõtmistega loodud.

Kümme aastat selle märgilise ürituse korraldamist on tõstnud esile palju aktiivseid inimesi, asutusi, neid, kellele läheb korda kellegi abistamine või millegi loomine. Hea on tõdeda, et aasta teo kandidaate esitati pea kõikidest omavalitsustest ja valdkondadest, esindatud olid sport, kultuur, ettevõtlus ja muudki. See näitabki meie maakonna mitmetahulisust. Kuna igal aastal on nominentide ring läinud järjest laiemaks ehk valdkondi on lisandunud, siis kindlasti kaalume tuleva aasta konkursiks ka mõne uue kategooria loomist.

Võib ju mõelda, et olles kahe suure maakonna Harju- ja Ida-Virumaa vahel, ei pruugi me piisavalt silma jääda, aga hoopis vastupidi. Me suudame eristuda, meil on “hulle” ideid ja me suudame märgata enda ümber seda, mida teised ei pruugi osata väärtustada, ning see kõik kandub ka maakonnapiiridest kaugemale. Olgu meenutuseks öeldud, et kahel esimesel aasta teo konkursil valiti ainult üks tegu ning tiitli pälvisid “Kalevipoja” maailma esiettekanne Rakvere vallimäel 2003. aastal ja Rakvere spordihoone rajamine 2004. aastal. Hiljem hakati aga valima eraldi ka isikutegu, mis võimaldas tunnustada üksikisikuid, kes on andnud märkimisväärse panuse millegi algatamise või kellegi abistamisega või saavutanud midagi olulist, nii et see on toonud endaga kaasa ka meie maakonna või konkreetselt meiega seotud koha tuntuse kas siis üle riigi või kaugemalgi.

Nende kümne aasta isikutegudest võib välja tuua Kaido Höövelsoni alias Baruto saavutused Jaapani sumoringides, Arvo Pärdi annetuse Rakvere muusikakoolile, kus ta kunagi ise õppis, või siis Sõmeru kooli koka Urmas Lindlo võidu koolisööklate kokkade üleriigilisel konkursil.

Tublisid ja aktiivseid inimesi on olnud kümne aasta jooksul väga palju, kõik ei ole küll hääletuste tulemusena esimeste hulka mahtunud, kuid tunnustanud oleme igaüht, sest ükskõik missugune positiivne algatus on oluline ja äramärkimist väärt.

President Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et Eesti rahvas on arvult väike ning seepärast ei tohi mitte ühegi inimese saatusele käega lüüa. Aasta tegude kontekstis on, mille üle mõelda.

Kohe meenub eelmisest aastast Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetuses vigastada saanud Davidi abistamiseks – see südantsoojendav ja erakordne aasta teo aunimetusega pärjatud ettevõtmine on hea näide sellest, kuidas lihtsalt märkamisest saab suur tegu.

Soovin teile kõigile aega märgata enda ümber toimuvat. Märkamine peaks olema elementaarne ja loomulik, seda on öelnud ka inglise kirjanik John Robert Fowles: “Märkamine ei ole valikute küsimus.”

Täname kõiki märkajaid ning soovime tegusat ja hoolivat juba käimasolevat aastat.

Märksõnad
Tagasi üles