Üleeile Rakveres korraldatud jüripäeva majanduskonverentsi põhiesineja Mart Laar väitis, et taasiseseisvunud Eesti viimase aja suurim viga oli 2005. aastal eurole pürgimisest loobumine.
Mart Laar: pidanuks pingutama euro nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laar tunnistas, et kuigi maailma ajakirjanduses kõlab vahel ka optimistlikke noote, on tegelik olukord üsna kurb. Tema sõnul võib kriis kesta väga kaua, ja kui see juhtub, siis ei kuku kokku mitte ainult majanduslikud, vaid ka sotsiaalsed ja poliitilised süsteemid.
"Kriisi ei viinud ülemaailmseks mitte turumajandus või turustiihia, vaid poliitikute valed otsused ja soov elada paremini, kui majanduslikud olud seda võimaldasid," ütles Mart Laar. Kriisist väljatulekuks on kõik otsused, mis toetavad protektsionismi, valed.
Õnneks protektsionism otseste tollitõkete ja kaubanduse takistamiseni ei ole läinud, kuid seda kasutatakse mujal maailmas Laari näitel otseselt rahvale tarbimiseks raha jagamise või oma kahjumis tootmise, nagu autotööstus, toetamisega.
Eesti vead
"Kriis tuli paratamatuna, ja kuna me pole midagi valesti teinud, siis pole meil ka midagi parandada, seega teeme ennast hästi pisikeseks ja loodame, et see koletis nimega majanduskriis meid ei märka ja läheb minema," tõi Laar näite osa meie poliitikute illusoorsest suhtumisest.
Tegelikult oleme Laari arvates teinud ise vigu. "Eesti kõige suurem viga pärast taasiseseisvumist oli otsus 2005. aastal mitte pingutada eurole ülemineku nimel," ütles Mart Laar, "ja see otsus on läinud ülikalliks maksma, sest tollal leiti, et majanduskasv on eurost olulisem." Need riigid, kus on eurole üle mindud, on tema sõnul palju paremas olukorras.
Suure majanduskasvu tingimustes tundus poliitikutele, et me olemegi hästi rikas riik. Selle tulemusel käivitati programme, toetusskeeme ja muid heaoluriigile iseloomulikke ettevõtmisi. "Nüüd me istumegi riigis, mis on võtnud endale rohkem kohustusi, kui kanda jõuab," ütles Laar.
Laari arvates jääb järjest vähem võimalusi kriisist minimaalsete kadudega välja tulla, sest praegune olukord pole veel kriis - kriis alles hakkab tulema.
"Tööpuudus on praegu Eesti vaenlane number üks," ütles Mart Laar, "me ei suuda tööpuuduse kasvu peatada, aga me peame seda pidurdama, vastasel juhul pole eelarvekärbetest mingit kasu."
Aktiivne tööpoliitika
Kriisist väljapääsuks pakkus ta aktiivset poliitikat tööpuuduse kasvu vältimiseks, mille aluseks oleks ettevõtluse toetamine kõikidel viisidel. "Põhiküsimuseks on anda inimestele tööd, ja kui me seda ei suuda, siis kärbi nii palju kui tahad, põhja läheme igal juhul," arvas ta.
Kärbetega tuleks Laari sõnul viia Eesti eelarve 2005. ja 2006. aastal valitsenud tasemele.
"Ma ei mäleta, et Eestis oleks neil aastatel valitsenud sotsiaalne või majanduslik katastroof," meenutas Mart Laar.