Aasta teod - ametikooli ehitus ja seltside allee

Mullu sai aasta isikteoga hakkama Emumäe kandi sädeinimene Hando Kuntro, keda abistas Piret Smagar.

FOTO: Eero Vabamägi

Täna tunnustati Rakvere ametikoolis möödunud aasta tublimaid tegijaid Lääne-Virumaal. Välja kuulutati nii aasta ühistegu kui ka isikusaavutus.

Auhinna võtab vastu Revo Koha.

FOTO: Eero Vabamägi

Rakvere ametikooli ­direktor Hannes Mets.

FOTO: Eero Vabamägi

Seekordse aasta teo tiitli pälvis Rakvere ametikooli renoveerimine, mis kogus kokkuvõttes tunduvalt rohkem poolthääli, kui teiseks tulnud õpetaja autähis Haljalas.

Uues kuues Rakvere ametikool on eriline, sest on Eestis ainus tsaariajal ehitatud kool. Seega ei ole ta uhkuseks mitte ainult kooli õpilastele ja töötajatele, vaid kogu Lääne-Virumaale.

Ametikooli direktor Hannes Mets oli autasu vastu võttes küll pisut sõnatu, kuid tõdes, et tehtud töö ja nähtud vaev on saanud väärilise tunnustuse. Ka võis ta nüüd öelda, et järelikult olid kõik langetatud otsused õiged, kuna pälvisid üldsuse heakskiidu. “Kõik saavutatu on tugeva meeskonnatöö tulemus,” rõhutas direktor.

Ühisteo kategoorias said teistest enam hääli veel ka õpetaja autähise rajamine Haljalasse ning Euroopa noorte jalgpallimeistrivõistlused Rakveres.

Aasta isikuteoks kuulutati sel aastal rahvahääletuse tulemusel Hando Kuntro ja Piret Smagari poolt Emumäele puitskulptuuridest allee rajamine. Hando Kuntro ja Piret Smagar rajasid Emumäele puitskulptuuride allee, kus on omapärased skulptuurid pühendatud kõikidele Rakke valla seltsidele. Kokku on seal kakskümmend unikaalset taiest.

Hando Kuntro ütles, et tal on suur rõõm seda tunnustust vastu võtta ning kutsus kõiki Emumäele tehtut vaatama.

Samas kategoorias jäi napilt  teiseks Revo Koha, kes rajas oma kulu ja kirjadehga Kunda Lontova silla äärde seikluspargi. Kolmandaks tuli isikteo kategoorias Elo Üleoja, kes juhendas koore edukalt erinevatel koorifestivalidel.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja korraldasid maakonna aasta teo valimist juba kümnendat korda. Ürituse ainulaadsuseks on tõik, et tegu valib rahvas, mitte kitsas seltskond või komisjon.

Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe sõnul on kiiduväärt, et rahvas hindab kõrgelt kohaliku kogukonna tublisid tegijaid ning hääletajate hulk ei ole ürituse pikaealisusele vaatamata vähenenud. Aasta teo valimise järjepidevusele jagas tunnustavaid sõnu ka Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp, kes andis samal peoõhtul üle Kultuurkapitali preemiad.

Kultuurkapitali poolt välja antud kultuuripärli sai Martin Uudeküll, kes on rajanud Tamsalu valda Uudekülla korralikul tasemel jäähokiväljaku.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kultuurispetsialist Ello Odraks ütles, et kuna konkurss on kestnud juba kümme aastat, siis näitab see ettevõtmise vajalikkust. “Järelikult on see üks õige asi,” märkis ta. “Vahepealsetest rasketest aegadest hoolimata on ikka igas maakonna nurgas tegusid tehtud ning paljud neist on ka tunnustust väärinud kas või sellega, et need on hääletamisele pakutud.”  Ta pidas oluliseks, et Lääne-Virumaa on väheseid maakondi, kus aasta teo hääletusel maksab rahva arvamus. Kokku anti aasta ühis- ja isikuteo väljaselgitamiseks sel korral 2099 häält, neist 1008 ühisteole ja 1091 isikuteole.

Kõik laureaadid said autasuks Riho Hüti klaaskunstitöö.

Tagasi üles