Elu asulasse: tudengid otsisid Võsu ideed

Endast märku andmiseks ja kohaliku kogukonna kaasamiseks peeti üheskoos maha korralik Soome kelgu võistlus. Foto: Eero Vabamägi

Suvitajate lahkudes jääb Võsu talveunne, kuid kas suvituskultuur on ainuvõimalik võtmesõna Võsu identiteedi taasleidmisel? Milline võiks olla nostalgilise kuurortasula minevikukuvandiga Võsu uus idee?

Just nii küsisid Vihula valla kutsel kolmeks päevaks Võsule n-ö välitööle saabunud Eesti kunstiakadeemia (EKA) 17 tudengit, et üheskoos välja nuputada, mis tooks rannaäärsesse alevikku tasakaalu, sest praegu on suviti Võsul väga palju inimesi, mõne arvates isegi liiga palju, talvel jälle liiga vähe.

EKA õppejõud, töötoa juhendaja Jaan Tiidemann ütles, et nende ülesanne oligi leida Võsu ruumiline idee. “Võsu on selles mõttes hea, et ta on endise hiilguse koht. Sellised kohad on alati põnevad,” kiitis õppejõud aleviku olemust ning lisas, et nende silmis on Võsul asjad veel hästi, sest paiku, mille hiilgeajad möödas ja mis praegu lootusetus seisus, on tegelikult palju.

Tudengite arvates peitub võtmeküsimus selles, et leida see miski, miks sooviksid inimesed talvelgi Võsule tulla. “See teeks kõik otsad lahti. Tuleksid inimesed, tuleks uus söögikoht, saaks kaks kohalikku inimest tööd. Edasi avataks uus baar jne,” kõneles arhitektuuri eriala magistrantuuri esimese kursuse tudeng Gert Guriev.

Ühe võimalusena nägid nad talviti tühjalt seisvatesse suvilatesse loovmajade ehk töölate sisseseadmist. Neid töölaid saaksid aga rentida inimesed väljastpoolt Võsu: näiteks maakler Lasnamäe korterist või hoopiski välismaalt, kes soovib siinset keskkonda nautida, aga samal ajal saab ta ka oma tööd teha.

Selline loomebaas aitaks EKA tudengi ja kunstniku Kaarel Kütase arvates tuua Võsule haritumat seltskonda. “Et sellel väljastpoolt tulnul tekiks oma kogukond, mis ühtlasi rikastab kohalikku kogukonda. Et rannakuvandile lisaks tekiks ka teine kuvand.”

Samas märkis Kütas, et töölate sisseseadmist ei saa võtta kui äriprojekti, tegevuse eesmärk on ikkagi atraktiivse elukeskkonna loomine.

Veel ühe ideena käisid tudengid välja mõtte panna Rakvere ja Võsu vahel käima rannabuss: hommikul toob see vanaema koos lastelastega randa ja õhtul viib koju tagasi. “Seepärast ei tohiks külade vahel sõitvat bussi ära kaotada, aga see niinimetatud Rakvere-Võsu rannabuss oleks kiirbuss,” selgitas Guriev.

EKA tudengite kolmepäevase töö lõpptulemuseni jõutakse ilmselt alles kevadel.

Põhjus, miks Vihula vald samas omavalitsuses suvitava EKA rektori Signe Kivi poole koostöösooviga pöördus, seisneb selles, et viimastel aastatel liigub rahvas järjest enam töökohtade järel suurtesse keskustesse ja naaberomavalitsustesse.

Nii on ka Vihula vallas inimesi vähemaks jäänud, mis teeb omavalitsusjuhid murelikuks. Nagu seegi, et statistika järgi valla elanikkond vananeb.

“Meie vald on suvitusvald ja sesoonselt on siin rahvast kordades rohkem kui registris, aga see tõsiasi ei lahenda meie muret, sest need inimesed elavad ja töötavad mujal,” selgitas Vihula vallavanem Raivo Uukkivi, miks nad otsivad võimalusi Võsule elu tagasi tuua.

Selleks tuleb aga esmalt leida sobivaid ettevõtlusvorme, mis ei lähe vastuollu Lahemaa rahvuspargi kitsendavate tingimustega.

“Kuivõrd meil endil kuidagi ei plahvatanud, siis otsisime kontakti EKA rektori Signe Kiviga,” ütles vallavanem.