/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2007/10/25/7367t1h01e5.jpg)
Maanteeamet alustab kolmapäeval Eesti teedele 100 ja 110 kilomeetrit tunnis sõita lubavate märkide paigaldamist.
Eesti maanteedel võib kolmapäevast kiiremini sõita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles, et kokku tõuseb Eesti teedel tänavu piirkiirus umbes samas ulatuses kui mullu. "Võimalik, et tänavu on suurema piirkiirusega teelõike natuke rohkem kui eelmisel aastal," lausus ta.
Maanteeamet tõstis mullu suveperioodiks maanteedel piirkiirust kokku 711,2 kilomeetri ulatuses, mida oli ligi 30ne kilomeetri võrra rohkem kui 2007. aastal.
110 kilomeetrit tunnis sai mullu sõita 138,7 kilomeetri ning 100 kilomeetrit tunnis 572,5 kilomeetri ulatuses.
Maanteeamet alustas eelmisel aastal piirkiirust tõstvate märkide ülespanekut 5. mail.
Piirkiiruse tõstmiseks peab tee seisund vastama kindlatele seisundinõuetele, näiteks pikiroobaste sügavus ei tohi ületada 20 millimeetrit ning teelõigul peab olema korralik teekattemärgistus.
Eraldusribaga teel võib tõsta kiirust kuni 110 kilomeetrit tunnis ning eraldusribata teel kuni 100 kilomeetrit tunnis.
Tõstetud piirkiirusega maanteelõikudel peab vastutulev auto olema nähtav vähemalt 400 meetri kauguselt. Selle nõude mittetäitmisel peab möödasõit olema keelatud ning selliste lõikude kogupikkus ei tohi ületada 30 protsenti suurendatud piirkiirusega teelõigu pikkusest.
Suurendatud piirkiirusega teelõik peab olema vähemalt kolme kilomeetri pikkune.
Üldjuhul tõstab maanteeamet teedel piirkiirust ajavahemikus maist septembrini, kuid sõltuvalt tee- ja ilmaoludest on ametil õigus seda aega pikendada või lühendada.
Tavaliselt võib Eesti teedel sõita kiirusega kuni 90 kilomeetrit tunnis.