Juhtkiri: Gripi mõjuväljas maailm

Sead. Pilt on illustratiivne. Foto: Caro / Scanpix.

Mehhikos möllav seagripp on nõudnud juba üle saja inimelu, haiglatesse on viidud umbes 400 inimest, oletatavaid nakatunuid on üle 1600. Haigus on levinud USAsse ning nakkuse saanuid on ka Euroopas.

Olukorda peetakse nõnda tõsiseks, et Euroopa Komisjon kutsus kiiresti kokku ühenduse liikmesmaade tervishoiuministrite nõupidamise, et arutada võimalikku seagripipandeemia puhkemist.

See nädalavahetusel meediasse ilmunud uudis köidab ka eestlaste tähelepanu, viies mõtted majanduskriisilt ning ähvarda­valt tööpuuduselt teistele radadele.

Kuigi meie seisukohast murrab seagripp veel kaugel, ei tea kunagi, millisel viisil ja kust võib inimkonda hakata mõni viiruslik haigus ähvardama. Meenutagem I maailmasõja järgset suurt gripiepideemiat, mis olevat nõudnud 20 miljoni inimese elu.

Praeguse seagripi puhul on tegu ebatavalise vii­rusega, kus segunenud sea­gripi, linnugripi ja inimese gripi viiruse geenid.

Üleilmastumise tingimustes on ka taudid hakanud levima kulutule kiirusega ja riigipiire need ei tunnista. Muidugi on see väljakutse farmaatsia­tööstusele, mis on teatavasti samuti äri.

Ilmselt on seagripiga tõsi taga, sest see mõjutab juba maailma toorainebörse. Näiteks Norras tõusevad kalaliha hinnad ning toornafta hind hakkas langema, sest seagripi levik võib kardetavasti lükata edasi maailmamajanduse kosumise kriisist ja vähendada lennureiside arvu veelgi.

Et seagripp ei kujuneks lihtsalt uueks kõmuteemaks, oleks ajakirjanduses teretulnud eelkõige asjatundlike arstide sisulised kommentaarid.

Linnugripi puhul jäi puudu eelkõige just targast kainest lähenemisest, emotsioonid ja paanika olid valdavad. Ehk õnnestub seekord olla targem, sest vaevalt on tegu viimase uue taudiga, mis tabab meditsiinisaavutustest hellitatud inimkonda.
Teisalt näitavad taudid, et meditsiinitea­duses on küpsemas aeg sama võimsaks hüp­peks, nagu oli kord penitsilliini leiutamine. Võib-olla annab selleks võimaluse geenitehnoloogia.