Intervjuu: Kadri Voorand: “Mind inspireerivad inimesed, muusika ja armastus”

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Voorand.
Kadri Voorand. Foto: Internet

Eesti muusikasse olulisi värve lisav Kadri Voorand ja tema omanäoline hääl pole tundmatud ilmselt kellelegi. Vähem teatud võib aga olla asjaolu, et noor muusik on pärit Haljalast ning saanud muusikalisi mõjutusi naabriks olnud Tanel ja Gerli Padarilt.

Teie album “Kosmogooniline etüüd” on esitatud aasta jazz’i-albumi kategoorias Eesti muusikaauhinna nominendiks. Mida tähendab see teile kui muusikule?

See tähendab suurt tunnustust, mida ilmselgelt on ühele loomeinimesele innustuseks tarvis. Samuti teeb eriti suurt rõõmu teadmine, et plaat on üllatuseks jõudnud palju suurema hulga inimesteni, kui julgesin loota. Ehk leiab see album tänu sellele tunnustusele veelgi enam kuulajaid.

Kuidas jõudsite jazz-muusikani?

Ei julgekski enam väita, et tegelen ainul­t jazz-muusikaga, õigupoolest pole ka ju album “Kosmogooniline etüüd” paradoksaalsel kujul mitte sugugi päris jazz’i-plaat. Tegemist on seguga maailmamuusikast, ambient-helikeelest ning paljust muust, mida seob jazz’iga pigem harmoonia kasutus. Aga tänapäeval ongi jazz’i vallas rohkem kombinatsioone ja uut muusikat. Raske oleks kirjeldada kõiki neid bände, kus olen tegev, jazz’i piiresse jäädes. Ka traditsionaalse jazz’iga on mul tugev kokkupuude.

Kõige selle ühisnimetaja on igal juhul improvisatsioon, millega olen lapsest saati kokku puutunud. Ema juhendatud Lahemaa Rahvamuusikute ansamblis mängisin viiulit põhiliselt improviseerides. Samuti olen titest peale klaveri taga jämminud ja oma väikseid viisijuppe komponeerinud. See kestab tänase päevani.

Kas ja millisel moel on teie valikuid mõjutanud muusikalise taustaga lapsepõlvekodu?

Mainisin juba rahvamuusikaansamblit. See oli ilmselt üks suuremaid mõjutajaid. Alahinnata ei saa ka naabrite Padarite eeskuju, millest tõenäoliselt tekkis ka isu ja vajadus oma muusikaga lavale jõuda.

Samuti andis ema juhendatud vokaalansambel tõuke teha oma a cappella grupp Sheikid, mis oli üks esimesi oma ansambleid, mille kirjelduses sai selgelt kasutatud sõna “jazz”. Kogu see muusika ja helikeel on minuni ise jõudnud. Ma pole pidanud seda kuidagi otsima, vaid see valik on sündinud mingil salapärasel, aga loomulikul moel.

Millega praegu põhiliselt tegelete?

Käsil palju projekte ja bände, kellega on nii esinemisi kui ka komponeerimise tööd. Estonian Voices, Kadri Voorand Group, Heliotroop, minu trio ja igasugu lisaprojektid. Samuti olen algust teinud pedagoogitööga Eesti muusika- ja teatriakadeemias jazz-laulu erialal.

Kes õigupoolest on muusik Eesti riigis ja kultuuriruumis?

Üldiselt muusik Eestis teebki palju erinevaid projekte, kuna turg on väike, mistõttu on lausa hädavajalik liikuda meie riigi piirest välja, ja selles suunas üritan liikuda ka mina.

Tänaseni on kõik kontserdireisid väljapoole Eestit saanud väga sooja vastuvõtu osaliseks ja see annab jõudu juurde. Näiteks viimati antud kontserdid Venemaal on juba viinud järgmiste plaanideni.

Kirjutate ka ise muusikat. Mis teid selleks inspireerib? Kas on eeskujusid?

Mind inspireerivad inimesed minu ümber, teiste loodud muusika ja muidugi ka armastus. Eeskujusid on raske näiteks tuua, neid on palju. Legendaarne Sarah Vaughan on kindlasti üks nendest.

Millise tee olete pidanud läbi käima, et jõuda sinna, kus praegu olete?

Seda on raske lühidalt kokku võtta, selles peaksin tegema kokkuvõtte kogu eelnevast elust. Iga väiksemgi asi võib osutuda suures pildis määravaks.

Olete pärit Haljalast. Kui sageli meenub kiire elutempo juures väike kodualev ja kui sageli sinna satute?

Haljalas olen veetnud piisavalt suure osa elust, nii et meelest see paik kindlasti ei kao. Esimesed tähtsamad esinemised on aset leidnud nimelt Haljala rahvamajas, tähtsamate sõprade ja tuttavatega pole ka side täielikult katkenud. Emal käin vahel külas, kuid kogu perega saame kokku pigem maakodus, mis asub Lahemaal, Kasispeal, kust on pärit minu isa.

Mis on teie meelest eesti muusikas praegu hästi, mis vajaks ehk ülevaatamist?

Hästi on see, et luuakse palju uut muusikat, seda on eriti tunda jazz’i-maastikul. Kuna raudse eesriide tõttu jõudis jazz meie maile oluliselt vähemal määral ja hiljem kui näiteks Lääne-Euroopasse, siis puudub meil ka n-ö jazz’i-traditsioon, millest kiivalt kinni hoida. See on omamoodi hea, kuna seetõttu on siin loodud muusikal mingi oma nüanss ja kõla.

Aga see, mis võiks olla parem, on muusika manageerimine ja eksport. Selles vallas on meil veel väga vähe kogemusi ja inimesi. Loodetavasti leiavad selle valdkonna peagi ka suurärimehed, ja mitte ainult kasumi teenimise seisukohalt, vaid et nähakse panuse tulemit ka loomingu kvaliteedis.

Põhjus on lihtne. Pidevalt lavavormis püsimiseks on tarvis anda rohkem kontserte, kui meie väike Eesti turg võimaldab, mistõttu paljud muusikud tegelevadki lõppeks kõikvõimaliku tööga, valimata žanrit ja lava. See aga võib omaloomingu esituse kvaliteeti alla viia. Seepärast ongi hädavajalik leida turg ka väljaspool Eestit, nii võidab kvaliteedis ka kodumaa publik.

Hea näide on Ewert ja Draakonid. Kõike ei saa ära teha riik, kuid hetkeseis on selline, et riiklik abi on siiski veel asendamatu, mistõttu ei jagu seda ka piisavalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles