Rakvere linnas Pikk tänav 21 asuvale elamule pannakse muinsuskaitse rahastamisel uus katus. Hoones elas omal ajal Jakob Johan Nocks, keda tuntakse kolmanda mehena Faehlmanni ja Kreutzwaldi kõrval Kristjan Raua söejoonisel "Viru vanne".
Suur osa muinsuskaitserahast kulub Rakvere ühe vanima hoone katusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linna ajaloo hea tundja Odette Kirss ei tea kinnitada, et tegemist oleks linna vanima puitelamuga, kuid kindel on, et see on püsinud oma kohal üle kahe sajandi, sest maja valmimisaastaks on dateeritud 1798.
Elamu on muinsuskaitseameti vaneminspektori Anne Kaldami sõnul Rakvere linna oluline arhitektuurimälestis ja prioriteet number üks, millele tänavu maakonnale eraldatud muinsuskaitseraha kulutatakse.
Oluline objekt
"Majale on eraldatud 400 000 krooni, see on rohkem kui pool kogu maakonnale mõeldud riiklikest muinsuskaitsesummadest," ütles Anne Kaldam.
1990ndate teisel poolel restaureeriti maja fassaadi lõunapoolne osa. Seda tehti Rootsi asjatundjate juhtimisel puidu restaureerimise õppuse käigus. Nüüd kasutasid omanikud õigust saada riigilt raha muinsuskaitsemälestise restaureerimiseks ja säilitamiseks ning selle tulemusena tegi arhitekt Adrikorn muinsuskaitsetingimustele vastava projekti katuse väljavahetamiseks.
Vähempakkumise võitnud ja töid tegeva restaureerimiseks vajaliku litsentsiga Kadrina firma Oto Ehitus OÜ omaniku Margus Kaare sõnul vahetatakse katus, remonditakse korstnad ning õuepoolne sissepääs, sest muid maja restaureerimiseks ja remondiks vajalikke töid projekt ei kajasta.
Ajalooga hoone
Üleeile maja juures lammutustöödega ametis olnud kaks ehitusmeest kinnitasid, et vajadusel tuleb abijõudu juurde. Nende arvates peaksid nad oma töödega ühele poole saama juuni lõpuks.
Töömeeste hinnangul on paarkümmend aastat tagasi paigaldatud katus ikka väga armetus olukorras ning arvatavasti tuleb uue ehitamise käigus välja vahetada ka osa sarikaid.
Kuigi hoonet on peamiselt ja pärast Teist maailmasõda ainult elamuna kasutatud, on seal olnud ka mitu töökoda ja meditsiiniasutust. 18 aastat (1927-1945) tegutses seal tuberkuloosihaigete nõuandepunkt ning varasemalgi ajal on majas meditsiinilist abi antud.
Hoonel on XVIII sajandi lõpul XIX sajandi keskel saadud välisilme, poolkelpkatus, uks ja aknad säilinud. Alles on maja võlvitud keldrid. Ümberehitisi on tehtud elamu sees, kus on lisatud vaheseinu, lammutatud mantelkorsten ja ehitatud väiksemaid eluruume.